"Kõik see on kunagi juba olnud. Kui mõnes riigis keelatakse enne valimisi avaliku arvamuse uuringute tulemuste avaldamine, siis avaldatakse need tulemused ikkagi. Kuidas? Kui Eestis kehtestataks niisugune režiim, siis saaksime uuringutulemusi lugeda Soome, Läti või koguni Vene lehtedest. Ja meie ajakirjandusel ei jääks muud üle, kui noid lehti põhjalikult tsiteerida," kirjutab Herkel oma blogis.

Herkel on kindel, et demokraatlikus maailmas ei saa ega või niisugust piirangut kehtestada. "Ja kui see kehtestatakse, siis naeruvääristatakse ta kiiresti kas eespool kirjeldatud viisil või mõnel muul moel. Seega on Keskerakonna mõte uuringutulemuste keelustamisest pärit mingilt teiselt planeedilt."

Kas uuringutulemused võivad valimistulemust mõjutada ja tekitada valija jaoks eksitavat müra? "Kahtlemata, seda ikka juhtub. Nii ajakirjanduse kui ka avalikkuse ja lõppkokkuvõttes iga valija ülesanne on eraldada terad sõkaldest. Probleem pole mitte uuringutulemuste avalikustamises, vaid selles, et tihti ei tehta vahet, kas tegemist on usaldusväärse küsitluse või blufiga. Kõigepealt peab teadma, kui suurt hulka inimesi küsitleti ehk kui suur oli valim. Samuti peaks valimiseelne küsitlus püüdma võimalikult täpselt kopeerida valimissituatsiooni ehk teiste sõnadega vaatlema kindlat valimisringkonda kindlate kandidaatidega, kelle vahel inimesed ka tegelikult valivad," arvab IRLi poliitik.

"Need põhimõtted on iseenesest elementaarsed. Ja sellest polekski põhjust kirjutada, kui valimiste eel ei tekiks probleem, et küsitluse uudisväärtus on edastaja jaoks ühtäkki olulisem kui küsitleja maine ja usaldusväärsus. Emori puhul muidugi usaldusväärsuse küsimust ei teki. Kentsakas on aga see, et kurioosne idee küsitlustulemuste keelamisest kerkis esile just viimase Emori küsitluse avalikustamise järel," nendib Herkel lõpetuseks.