Herkel: Ivanova lähetust Venemaale poleks pidanud aktsepteerima riigikogu juhatus ega Keskerakonna fraktsioon

 (26)
Peaministri umbusaldamise järgne "Foorum"
Andres HerkelFoto: Karli Saul

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel kirjutab oma blogis, et seoses Venemaa presidendivalimistega kerkis üles küsimus, kas neid on paslik vaadelda. Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi (SDE) ja Olga Ivanova (KESK) said Venemaale mineku eest vaat et võrdselt nahutada, ehkki neil oli erinev kutse ja staatus.

"Üks asi on vaadelda valimisi rahvusvahelise organisatsiooni koosseisus ja hoopis teine asi on võtta vastu probleemsest riigist endast lähtunud kutse. Kui Olga Ivanova vaatleb valimisi Venemaa riigiduuma kutsel, siis sellist lähetust ei pidanuks praeguses olukorras aktsepteerima riigikogu juhatus ega Keskerakonna fraktsioon. Selliste "vaatlejate" staatus ei ole neutraalne, neid kasutatakse sisemaises propagandas valimiste legitimeerimise eesmärgil ja selliseid kutseid vastu võtta ei ole väärikas," leidis Herkel.

"Kui võrrelda rahvusvahelisi parlamentaarseid organisatsioone, siis ka nende puhul on olukord nende valimiste eel õige erinev. Kui Euroopa Parlament vaatlustiimi välja ei pane, siis ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel kindlasti paslik trügida vaatlejaks mingis muus staatuses," märkis Herkel.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) on Herkeli sõnul ainus organisatsioon, mis võttis Venemaalt Ukrainas ja Krimmis toimunu pärast 2014. aastal hääleõiguse ära ega ole seda taastanud. "Seda vaatamata sellele, et Vene lobi on Strasbourgis tugev ning eelmine assamblee president pidi koos Venemaa esindajatega Süürias käimise pärast taanduma. Suhted on jäised ja ENPA ei saanud Moskvalt valimisteks kutsetki," kinnitas Herkel.

Seotud lood:

"OSCE Parlamentaarne Assamblee osaleb ja järelikult ei saa Marrandile midagi ette heita, kui ta on kohal, teeb tööd ja aitab vaatlemisjäreldusi kujundada. Kas ka OSCE võinuks selja sirgu lüüa ja öelda, et kuna vabade ja ausate valimiste läbiviimiseks pole eeldusi, siis pole vaja osaleda, on juba teise tasandi küsimus," lisas ta siiski.

Herkel on käinud palju kordi vaatlusmissioonidel Ukrainas, Georgias, Moldovas ja Aserbaidžaanis – alati ENPA koosseisus. "Ühe korra olen ENPAga vaadelnud Armeenia ja Venemaa valimisis ning korra Valgevene valimisi (kui ENPAt ei kutsutud) OSCE lipu all."

Herkeli kõige huvitavam tähelepanek Venemaa valimistelt pärineb viie aasta tagusest ajast Krasnodaris. "Vaatan ja teen kindlaks, et Putinil on minu jaoskonnas kõige rohkem hääli, aga napilt üle 50 protsendi. See teeb komisjoni närviliseks, ilmselt tahtsid nad "tublimad" olla. Kuna ringkonnakomisjon on minu hotelli kõrval, siis lähen sinna, et olla kindel, et minu jaoskonna numbrid kindlaks tehtud kujul ka kohale jõuavad. Öö otsa ootan, ma ei saa aru, kuidas andmed linna teisest otsast nii kaua "sõidavad". Mis toimub?" kirjeldas Herkel seika.

"Panen tähele, et Putini keskmine toetus erinevates jaoskondades on 50 protsenti ja veidi üle. Siiski eristuvad kaks kohta ligi 90-protsendilise toetusega. Mis need on? Kohalikke küsitledes teen kindlaks: üks on kinnine psühhiaatriahaigla, teine on naha- ja suguhaiguste dispanser. Minu jaoskond tuleb kuue paiku hommikul ja andmeid muudetud ei ole," meenutas Herkel.

"Usun, et nüüdne pilt on päris samasugune (Putini tuvastatav toetus võib muidugi suurem tulla). Kui keegi midagi mu Krasnodari mälestuste sarnast fikseerib, siis loodan pigem Jaanuse kui Olga peale," rõhutas Herkel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare