Henrik Hololei: varem pole tulnud aastale tagasi vaadata ja öelda, et maailm on nüüd vähem turvaline ja ettearvamatum
Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles lõppevale aastale tagasi vaadates, et tänavuse aasta puhul on maailm aasta kokkuvõttes muutunud vähem turvaliseks ning varem ei ole see nii olnud.
"See on üks väheseid aastalõppe, kus sa vaatad aastale tagasi ja ütled, et maailm on vähem turvaline ja vähem ettearvatav kui aasta tagasi," ütles Hololei Kärt Anveltile aastalõpuintervjuus.
"Tavaliselt on mingi positiivne progress kõigest hoolimata. Aga tänavusele aastale tagasi vaadates seda öelda ei saa. Ei ole vaja kaugele tagasi minna, piisab mõni päev - Berliin. Kõige läbivam joon ongi terrori tulek Euroopasse. See on saanud osaks igapäevaseks ohust, mida Euroopas ei ole aastaid tunnetaud," sõnas Hololei.
"See on paljude jaoks muutnud hoiakuid ja pole imestada, et inimesed ei tea, kuhu suunda minna ja teevad ootamatuid valikuid. Riigi ülesanne on tagada ohutus, turvalisus, julgeolek. Riik peab sedakaudu ka endale usalduse tagasi võitma, need, kes vastutavad ja parajasti võimu juures on," ütles ta.
Ootamatutest kõige ootamatum oli Hololei sõnul Donald Trumpi valimine USA presidendiks. Samuti oli ootamatu Brexit, mille kohta veel pool aastat hiljemgi pole teada, mida see täpselt tähendab. Samuti Türgi putšikatse, mis pole samuti enneolematu, aga praegu tundus siiski teatav stabiilsus olevat kujunenud. "Kõige kurvem on see, mis on juhtunud Süürias, eriti just viimasel aja Aleppos, mida me kõik jõuetult pealt vaatame."
Hololei sõnul oli tal seni usk, et inimesed on võimelised ajaloost õppima, aga 2016 on näidanud, et kipume kogemusi unustama ja et tekkinud uus olukord on muutnud ka inimeste ootusi.
"2016. on toonud meie teadvusesse kübersõja. Mil viisil on kasutatud kübervõimalsi, mõjutamaks valimisi, levitamaks valesid, ründamaks süsteeme - millest kõigest sugugi avalikkus ei tea ja teinekord parem ongi, et ei tea -, see näitab, et selline tegevus on väga sügavale läinud," ütles Hololei.
"Kübertegevusega on võimalik tekitada rohkem kahju kui nähtava terroriaktiga. Nähtav terroriakt ja inimeste suremine võtab esimese tähelepanu. Aga kübertegevusega võid halvata tuhandeid, sadu tuhandeid miljoneid inimesi, kui on väga pahatahtlik plaan," selgitas Hololei.
