Henrik Hololei: demokraatia mõte on valik, mis põhineb faktidel. Aga kui faktidel pole enam tähendust, kas see enam on demokraatia?

Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles 2016. pöördelisele aastale tagasi vaadates, et demokraatia olemus on tema silmis muutunud ja muutunud küsitavaks.

"Olen päris palju mõelnud demokraatiast ja demokraatia olemusest tänapäeval. Demokraatia põhineb tõel ja on toiminud siis, kui on põhinenud tõel. Ja seni ta on põhinenud laias laastus tõel. See aasta on toonud selle, et tõde on muutunud absoluutselt suhteliseks," leidis Hololei aastalõpuintervjuus.

Ta tõdes, et on jõutud faktidejärgsesse poliitikasse, mida näitas Brexit ja veelgi enam USA valimised. "Need on näidanud, et faktidel pole mingit tähtsust," nentis Hololei libauudiste võidukäiku.

"Nn Twitteri demokraatia mõnes mõttes õõnestab demokraatiat. Kogu "tõde" pannakse 144 tähemärki ja keegi ei huvitu sellest, kas see on tõde või vale. Kui see toob piisavalt huvilisi, muutub see tõeks. Mõni riik meist mitte väga kaugel on selle ära tabanud ja asunud lääne demokraatia avatust ära kasutama ja hakanud seda teistsuguseks modifitseerima."

"Demokraatia mõte on, see et inimene teeb valiku, mis põhineb mingitel faktidel. Aga kui faktidel pole enam tähendust, kas see enam on demokraatia?" küsis Hololei ja lisas, et tõde ei ole tingimata alati huvitav.