Hendrik Agur venima jäänud õpetajate kodu avamisest: pole põhjust iga hilinenud päeva kallal norida ja viriseda

 (41)

Õpetajate kodu Lasnamäel ja Hendrik Agur
Õpetajate kodu Lasnamäel ja Hendrik AgurFoto: Fotokollaaž

Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktori Hendrik Aguri (IRL) sõnul pole Tallinnasse Lasnamäele rajatud õpetajate munitsipaalmaja avamise venimise üle põhjust viriseda ja tuleks olla tänulik selle eest, mida luuakse.

5. oktoobril Tallinnas Lasnamäel formaalselt avatud, kuid praktikas suletud munitsipaalmajja pole õpetajad siiani sisse kolida saanud.

Eha Võrk tunnistas teisipäeval Delfile, et maja avamisega on tõesti tõrkeid. “Üks põhjus on see, et möbleerimise ja sisustamisega on plaanitust kauem aega läinud. Püüame hakkama saada ja need tööd ära teha,” märkis ta.

Teine probleem on tema sõnutsi seotud halduslepinguga — nimelt korraldati hange ja leitigi haldaja, ent sellele firmale pakkumises alla jäänud konkurent vaidlustas hanke tulemuse. Ametnikud alles tegelevad selle olukorraga.

Delfi allika sõnul hoiti õpetajaid infosulus. Pärast Delfi küsimusi lubati viimaks tulevaste üürnikega ühendust võtta ja olukorrast teada anda. Millal õpetajad reaalselt saavad majja kolida, on aga jätkuvalt küsimärk.

Õpetajate munitsipaalkodusse, kuhu asuvad elama õpetajad üle Tallinna, ootab sissekolimist ka üks Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja.

Seotud lood:

Kooli direkor Hendrik Agur kinnitas Delfile, et nii õpetaja kui kool on kursis tekkinud olukorraga ning nende suhtumine on mõistev. “Ehitustega, eriti selle lõppfaasis võib tulla ikka ette takistusi ja vaidlusi ning sellega peab oskama arvestada.”

Loe veel

Küsimusele, kas õpetajate informeerimine oleks saanud parem olla, vastas Agur, et oleks saanud. "Aga pole põhjust ka iga hilinenud päeva kallal norida ja viriseda, vigu leiaks alati. Kõige tähtsam on säilitada positiivne mõtlemine ja osata olla tänulik selle eest, mida luuakse. Kui on taustaks olemas teadmine, et uute väärtuste loojad on hingega asja juures, küllap murtakse siis ka kõik takistused, mis tee — olgu need siis juriidilised või tehnilised," leidis Agur.

"Arvan, et sellest, kui õpetajad asuvad mõnevõrra plaanitust hiljem oma uude koju elama, pole midagi katki. See on suhtumise küsimus. Loodetavasti on inimesed mõistvad ja oskavad olla tänulikud. Viriseda ja põhjuseid otsida, mis midagi kusagil halvasti on, osatakse ikka otsida. Hinnakem seda mis on hästi," kutsus Agur positiivselt mõtlema.

"Noored alustavad õpetajad ja nende pered saavad suurepärased tingimused elamiseks ja see on ülipositiivne," lisas GAGi direktor.

Ametiühingute liidu juht: paljud õpetajad on tõsiselt hädas

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu (TAHÜL) juhatuse esimees
Annemai Annijerv ütles Delfile, et liit on munitsipaalkodu avamise venimist vaid põgusalt arutanud ning teema tuleb päevakorda 1. novembril toimuval juhatuse koosolekul. "Ma usun, et see, mida Eha Võrk ütles, on tõsi. Avamisel oli siiski paar õpetajat kohal ja näitasid oma kodu," märkis ta.

"Aga ma arvan, et see, et õpetajad ei pääse sina, on tõsine pettumus. Paljud on tõsiselt hädas ja arvestanud selle võimalusega," oli Annijerv nördinud.

Korterite eest küsitakse 5,21 eurot eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta.

Uue maja üürilised moodustavad pedagoogide kommuuni, kus matemaatika- ja kirjandusõpetajad, lasteaiaõpetajad ja kõik teised elavad läbisegi. Kes peredega, kes üksipäini. Soovijaid oli rohkem kui kortereid. Mais laekus avaldus 158 pedagoogilt ja eluasemekomisjon valis nende seast eri kriteeriumide alusel välja 72. Kolm korterit kavatseti igaks juhuks reservi jätta. Algsetest eluruumi taotlejatest seitse loobus, eluasemed on olemas 65 kostilisele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare