"Mõtlevad inimesed oskavad neid tabeleid analüüsida ja teha järeldusi. See, kui tabeli esimeses osas on tugevad gümnaasiumid, kuhu pääsevad õppima õpilased läbi tugeva konkursi ning nende tulemused on oluliselt kõrgemad, on ootuspärane," ütles Agur Delfile.

Tabeli põhjal saavad Aguri sõnul järeldusi teha nii koolid, koolijuhid kui ka koolipidajad. "Kui ikka teatud piirkonnas või maakonnas asuvad kõikide või enamiku gümnaasiumide tulemused nõrgemate seas, siis siin on koolipidaja koht seda olukorda mõista ja teha muudatusi," leiab Agur.

Edetabelite avaldamises ei näe Agur midagi halba. "Tabelites sisalduv on reaalsus ja nende avaldamise vastu on olemas selgelt avalik huvi. Loomulikult pole mugav olla tabeli lõpus, aga see on ka koolile signaal, et midagi tuleb muuta. Kui häbi ja hirm ei motiveeri muudatusi ette võtma, siis mis veel?" küsib Agur.

Agur möönab, et tulevikus võiks tabelite avaldamisel võtta arvesse ka eksamite sooritajate üldarvu. "Paljude väikeste koolide liikumine tabelis pika sammu võrra üles või alla kõneleb ebastabiilsusest. Kuid väikestes gümnaasiumides, kus ongi vähe õpilasi, on see loomulik ja selles pole midagi hirmsat," leiab Agur.

Direktor leiab, et eksamitulemused annavad hea võimaluse võrrelda oma kooli positsiooni ka teiste koolidega. "Möödunud aastal oli GAG-i keskmine punktisumma 76,86 ja koht üleriigilises pingereas kaheksas, sel aastal oli punktisumma 80,21, mis on möödunud aastast 3,95 punkti kõrgem. See teeb meile loomulikult heameelt, ehkki üleriigilises pingereas langesime koha võrra," ütles Agur.

"Meil oli emakeele riigieksamite sooritajate arv 130 ja teine koht üldtabelis. Sama tabeli kümnendal kohal oli kool, milles oli eksamite sooritajaid ainult kümme. Seepärast tulebki osata seda tabelid lugeda ja järeldusi teha iga kooli ja koolipidaja poolt vajalikest aspektidest," lisas Agur, kelle sõnul ei jälgi GAG riigieksamite andmeid hüsteeriliselt, vaid pragmaatilselt.