"Kui inimeste omaosalus tervishoius läheneb 25 protsendile, siis hakkab see oluliselt mõjutama tervishoiuteenuste kättesaadavust ja enim kannatavad siis kehvemal järjel inimesed," ütles Kütt Delfile kommentaariks tänasele Eesti Päevalehe artiklile, mille kohaselt saavad rikkamad inimesed Eestis paremat arstiabi kui vaesemad.

Küti kinnitusel on valitsusliit sotsiaaldemokraatide eestvedamisel langetanud mitu otsust, mis on patsientide jaoks ravivõimalusi laiendanud. "Läinud aastal saavutasime väikese murrangu tervishoiu rahastamises, mille tulemusena sai tänavu 34 miljonit lisaeurot suunata ravijärjekordade lühendamisse," märkis ta. See on Küti sõnul juba võimaldanud teha rohkem kardioloogias, silmakaeoperatsioone ja endoproteesimisi ning lastepsühhiaatrid on saanud võtta vastu enam väikeseid patsiente. "Lisarahastamine jätkub ka järgnevatel aastatel," kinnitas ta.

Küti sõnul on tõsi, et kõige enam tuleb inimestel endil maksta hambaravi ja ravimite eest. Just sel põhjusel käivitati aasta alul täiendava retseptiravimite hüvitamise süsteem, mis tegi ravimid odavamaks kümnetele tuhandetele inimestele. "Enim võidavad sellest sammust suure ravimivajadusega inimesed, kelle seas on palju pensionäre ja puutega inimesi, kes põevad kroonilisi haigusi," ütles Kütt.

Läinud suvel taastati Küti sõnul täiskasvanutele mõeldud hambaravihüvitise, mis kerkis selle aasta 1. jaanuaril 30 eurolt 40 euroni. "Tänavu on seda hüvitist kasutanud juba üle 92 000 inimese ja seda 4,3 miljoni euro eest," sõnas ta.

Küti hinnangul on hästi teada, et paljud tervisehädad saavad alguse katkistest hammastest. "Jah, 40 eurot ei ole hambaravi mõttes suur summa, kuid on eeskätt abiks just vähemkindlustatud inimestele. See summa võimaldab käia kord aastas riigi kulul oma hambaid kontrollimas ja katta ka osa ravikuludest," ütles ta. Samuti toetab riik 2017. aasta juulist eakate, rasedate ja väikelastega kodus olevate emade hambaravi aastas 85 euroga. "Usun, et need sammud aitavad omaosaluse määra nii ravimite soetamisel kui hambaravis vähendada."

"Nagu öeldud, meil tuleb otsida edasi lahendusi, kuidas muuta meditsiiniteenuseid inimeste jaoks praegusest kättesaadavamaks, sealhulgas tegeleda tõsiselt ravikindlustuseta inimeste probleemiga," märkis sotsiaalkomisjoni esimees. Küti sõnul ei tohi aga unustada ka inimeste endi vastutust – tervis sõltub suurel määral eluviisidest ja juba lapsepõlves tehtust või tegematajätmistest, kus on suur vastutus vanematel.