Heljo Pikhof: vaatamata paljudele tehtud muudatustele on meil veel terve rida lahendamist ootavaid probleeme
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) selgitab homse puuetega inimeste piketi eel, et huvigruppide ettepanekul on töövõimereformi juba sisse viidud hulk parandusi ning mingil juhul ei suruta eelnõu riigikogust jõuga läbi.
"Igal juhul sotsiaaldemokraadid on võtnud seda eelnõu väga südamega ja ei taha seda mingil juhul jõuga läbi suruda," rääkis Pikhof Delfile. "Oleme Reformierakonnaga kokku leppinud, et enne ei võeta seadusena midagi vastu kui hea tahte leppe teemad on läbi räägitud. Meil on veel terve rida lahendamist ootavaid probleeme."
See tähendab Pikhofi sõnul, et läbi arutatakse ka töövõimereformiga kaasuvad teemad alates omastehooldajatest kuni puuetega inimeste hariduseni, mida ei reguleerita töövõimetoetuse ega ka sotsiaalhoolekande ja tööturuteenuseid puudutava seadusega.
"Töövõimereformi oli ette valmistatud üle kahe aasta, kuid kui need eelnõud jõudsid riigikogu sotsiaalkomisjoni, olid nad ikka pooltoored," meenutas Pikhof. Tema sõnul on sisse viidud üha uusi ja uusi parandusi, komisjon on korraldanud kümneid kokkusaamisi ja avalikke arutelusid, läbi on arutatud paljude sotsiaalpartnerite ettepanekud ja suurt hulka neist on ka arvesse võetud.
Pikhof tõi näiteks, et tõsteti sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadusega inimestel toetusi piirama. Algselt kavandatud 641 - eurose kuu sissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama 960 – eurosest palgast. Toetuse maksmine lõpetatakse osalise töövõimega inimeste puhul 1300 eurose ja töövõimetute inimese puhul 1600 eurose palga juures. Pikhof möönis, et neid inimesi on praegu tegelikult väga vähe, kes nii palju teeniksid.
Eelnõusse on sisse kirjutatud ka töövõime hindamisega kaasnevate kulude katmine ja töölkäimisega kaasnevate kulude katmine.
Pikhofi sõnul garanteerib riik omalt poolt, et aastaks 2020 võetakse 1000 vähenenud töövõimega inimest avalikku sektorisse tööle. Näiteks töötukassasse loodavatele uutele töökohtadele peaks tööle võetama vähemalt kümne protsendi ulatuses osalise töövõimega inimesi.
Lisaks tahame eelnõusse sisse hääletada muudatuse, et sotsiaalmaksu soodustus, mis täna kehtib erasektorile, laieneks ka kohalikele omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele, et nad oleks huvitatud võtma tööle osalise töövõimega inimesi. Pikhofi tõi näiteks, et ühele kohale on võimalik võtta tööle mitu osaajaga inimest.
Kaotatud on vanusepiir õppimiselt, töötukassaga suhtlemist on muudetud paindlikumaks. "Oleme sisse hääletanud selle, et kui inimene läheb töötukassasse, saab ühest uksest lisaks tema töövõime hindamisele esitada ka puudetaotlus, saada vajadusel abivahend ja rehabilitatsiooniteenusele suunamine," rääkis Pikhof tehtud muudatustest. "Enam ei hakata tegema massiliselt rehabilitatsiooniplaane. Kui praegu on keskmes teenused ja nii mõnigi kord vaadatakse, millist teenust on inimesele pakkuda, siis tulevikus lähtutakse inimesest, kui palju ja mida talle vaja on."
Ka tervise parandamisega seotud rehabilitatsiooniteenuste maht ja valik peaks oluliselt suurenema.
Uue seaduseelnõu järgi ei saa töötukassa enne töötutoetuse maksmist peatada kui on välja selgitatud, mis põhjusel inimene aktiivsusnõuet ei täida. "Seega – seni kuni pole välja selgitatud põhjus, võtku see aega kaua tahes - toetuse maksmist peatada ei saa," ütles Pikhof.
Pikhof rõhutas, et inimesele sobiv töö on selline, kuhu ta ikkagi ligi pääseb. "Neid inimesi tuleb tööle aidata, võtta maha nende barjääre ja nende oskusi täiendada," ütles Pikhof. Ta tõdes, et see on kulukas ja palju aega nõudev töö.
Kui töövõime reformi jõustumine oli esialgu planeeritud 2015. aasta juulisse, siis nüüd on see kavandatud jõustuma 1. jaanuar 2016.
