Heljo Pikhof: tervishoiu tuleviku töörühma kogunemine tõmbas minu lootusi kõvasti alla

Sotsiaalministeeriumis esmaspäeval tervishoiu tuleviku töörühma kogunemisel osalenud riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof (SDE) ütles Delfile, et tema lootusi tõmbas kohtumine kõvasti alla. Nimelt teatas sotsiaalminister Hanno Pevkur kohe kohtumise alguses, et rahast ei räägita.

Pikhof märkis, et Pevkuri teade muutis arutelu keerulisemaks.

„Tegelikult see häiris. On ju just riik see, kes peab vastutama tervishoiu arengu ja piisava rahastamise eest. Nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kui Praxise analüüsid on osutanud, et Eesti peab meditsiini vallas laiendama tulubaasi ja tõhustama rahastamispoliitikat,“ selgitas Pikhof.

„Kui me rahanumbritest kohe kuidagi rääkida ei taha, tekib küsimus, et kui me tervishoius näiteks haiglavõrku kokku tõmbame, siis mis paremaks läheb – kas tervishoid muutub patsiendikesksemaks: kas järjekorrad eriarstide juurde lühenevad, kas õed, arstid, hooldajad hakkavad väärilist palka saama, kas nende töökoormus väheneb. Oleme olukorras kus tervishoiu rahastamine vajab põhimõttelisi otsuseid ja tulubaasi laiendamist. Kui muutusi ei tule, süveneb arstide ja õdede Eestist lahkumine veelgi ning järjekorrad arstide ukse taga pikenevad.“

Pikhof rõhutas, et kui rahastamise tulubaas jäetakse parandamata, siis juhtub tervishoiuga ilmselt sama, mis päästjate ja politseinikega, kelle palk muudatuste tagajärjel ei tõusnud ning mis kõige hullem – teenus muutus inimestele vähem kättesaadavaks. „Kui raha sama süsteemi sees ümber tõsta, ega siis tegelikult midagi ei muutu,“ täpsustas Pikhof.

„Minu lootusi tõmbas tänane arutelu kõvasti alla,“ kommenteeris riigikogu liige. „Me kuulasime ära küll erinevate ühingute ja seltside mõtted. Samas ma annan ka aru, et plaani, mis paneks konkreetselt paika arstide ja kogu tervishoiusüsteemi põhiliste valupunktide lahendamise teed, päris üleöö ja surve all kokku saada ei ole kuigi reaalne.“

Laua taha kogunenutele anti ministeeriumi poolt paber „Hea tahte koostöökokkulepe – tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine“, kus kuuendas punktis „Tervishoiutöötajate järelkasv“ toodi välja, et arst-residentidele taotletakse täistöötasu alles alates 2014. aastast. „See maksab ainult miljon eurot – kas seda ei saaks siis teha 2013. aastast?“ küsis Pikhof.

Reedeks teevad kõik osapooled muudatusettepanekud ning Pikhofi hinnangul on arst-residentide tasustamine ilmselt üks neist ettepanekuist.

Haiguslehtede haigekassa alt välja viimine ajaks süsteemi segi

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) välja käidud idee, et haiguslehed võiks viia haigekassa alt välja, ajaks Pikhofi hinnangul süsteemi segamini ja tegu oleks haigekassa raha kantimisega.

Raha juurde saamise võimalusena rõhutas riigikogulane hirmkalli aparatuuriga „võidurelvastumise“ peatamist, mis tähendab, et haigekassaga lepingulistes suhetes olevad haiglad peaks kallihinnalisi oste kooskõlastama.

Kindlasti tooks haigekassale raha juurde Pikhofi kinnitusel see, kui riik tasuks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa pensionäride eest või maksustataks sotsiaalmaksuga osa dividenditulust.