Pleenumi järel avaldatud kõned ajalehes Sirp ja Vasar, toimus ühiskonna murrang, massiliselt saabus toimetusse kirju töökollektiividelt, mis toetasid pleenumil räägitut, loetles Valk. See näitas, et hirm oli rahva hulgast kadunud ja seda tegigi vaid tavaline tõde.

Tõde muutis lõpuks kogu maailma saatust, mitte üksnes lõhkudes impeeriumi, vaid vabastas selle ka impeeriumi levitatud ideoloogiast. "Tasuks premeeris meid saatus heldelt - me saame kasutada täna selliseid hüvesid, mida Eesti rahvas pole kunagi varem saanud," sõnas Valk.

Tema sõnul saime maha pesta ka 1940. aasta hääletu alistumise häbi.

"Aitäh sitkele ja arukale eesti rahvale, aitäh toetajatele ja sõpradele!" tänas Valk.

Nende saavutustega pole Eesti ajalugu tema sõnul aga veel valmis saanud. Valk viitas Euroopa föderatsiooni vajalikkusele, mille loomine seni on takerdunud, kuid tugevdaks kaitsepoliitikat.

Valgu sõnul on vaja korrastada ka sisepoliitika vasturääkivused, vaagida tasub liivakastimentaliteedist loobumist, sest demokraatia eeldab avatud diskussiooni ja mitte teerulliga üle opositsiooni sõitmist.

Valk pani ette, et riigile ei teeks paha ka Lennart Meri viimane soov vähendada riigikogu liikmete arvu 101-lt 61-le. Samuti küsis ta, mida ikkagi teha nende 200 vürstiriigiga Eesti sees.