Nimelt kirjutas Eesti Ekspress hiljuti sellest, et Kalle Pallingule tõi kahtlustuse tema kilekotiäri. Lehe väitel on Palling esimene riigikogu liige, keda politsei kahtlustab pistise võtmises seoses seaduse sõnastuse muutmisega. Uurimise käigus on kuulatud üle riigikogu keskkonnakomisjoni töötajaid.

Jutt käib 2009–2010 toimunud pakendiseaduse ümbertegemisest. Ametliku uurimisversiooni kohaselt sai Palling tollal parteikassasse viimiseks vähemalt 20 000 krooni.

Raha andis metsaärimees Marek Leenurm, kes oli üks osanikest 2008. aastal loodud osaühingus Biokile. Teine osanik ja juhatuse liige oli Palling, kes kuulus ühtlasi riigikogu keskkonnakomisjoni.

Riigiprokurör Heili Sepp rääkis täna, et kuigi prokuratuur soovis antud komisjoni istungite linte endale saada, siis riigikogu keeldus nende andmisest, öeldes, et see polevat "proportsionaalne".

Samuti lisas Sepp, et õiguskantsleri hiljutine keeldumine saadikutelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt puutumatuse äravõtmise avalduse esitamiseks tekitas samuti mõnevõrra segase olukorra.

Delfi küsimusele selle kohta, et kui Silver Meikar oleks läinud esimesena prokuratuuri mitte meediasse, kas siis oleks süüdistus kohtusse jõudnud, vastas Sepp: "võib-olla".

Sepp kinnitas täna ka ajakirjanikele, et ei tajunud mõjutamist justiitsministri või mõne isiku ega organisatsiooni poolt.

Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kriminaalasi on lõpetatud, kinnitas täna riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt Delfile.

Kriminaalasi algatati peale reformierakondlase Silver Meikari ülestunnistust, et ta on kandnud erakonna arvele raha, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud. Meikari sõnul andis talle raha reformierakondlane Kalev Lillo ja seda vahendas justiitsminister Kristen Michal.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör Heili Sepp üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlust selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik. „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist nn „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.