Heido Vitsur: presidendi reaktsioon oli emotsionaalselt natuke liiast

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur leiab, et president Toomas Hendrik Ilves reageeris Paul Krugmani blogipostitust kommenteerides emotsionaalselt üle nimelt sellepärast, et Krugman ei lähtu kunagi neljast-viiest makroökonoomilisest näitajast, mille poolest Eesti on tõepoolest maailmas silmapaistev.

„On selge, et president peab oma riigi eest seisma, kui riiki halvustatakse, aga tema reaktsioon oli emotsionaalselt natuke liiast,“ ütles Vitsur Delfile. „Ega me ikka nii lollid ka ei ole, kui Krugman arvab, aga teatud osas on tal küll õigus.“

Vitsuri sõnul on Eesti olnud tänu Edward Lucasele "The Economisti" pailaps ja harjunud sellega, et meist kirjutatakse ainult ülivõrdes ja kiitvas toonis. „Natuke kriitikat tuleb meile kasuks, sest siseriiklikku diskussiooni meil pole,“ leidis Vitsur.

„Tunnen tihti, et elan 40 aasta taguses ajas, kus on leitud ainuõige poliitika, mis on igavesti õige,“ kõneles Vitsur. „Aga Eesti vajab selleks, et jõuda keskmise sissetulekuga riikide hulgast kõrgema sissetulekuga riikide hulka, lihtsa makromajandusliku stabiilsuse hoidmise asemel peenelt häälsetatud majanduspoliitikat.“

Vitsuri sõnul on Eestil väga lihtsad printsiibid ja neid on lihtne jälgida. „Me ütleme, et meie eelis on lihtsus, stabiilsus ja läbipaistvus, aga edu saavutamiseks on vaja detaile tuunida ja see on keeruline,“ rääkis Vitsur. „Kui sajast pisidetailist igast ühest on 0,1 protsenti kasu, annab see kokku kümme protsenti kasu, aga meie ei lähe neid detaile püüdma.“

Range kokkuhoid ei pruugi alati kasulik olla

Vitsuri sõnul juhib Krugman tähelepanu sellele, et Eestil ei ole võimalik jõuda makroökonoomiliselt sama poliitikat jätkates rikaste riikide hulka.

„Valitsused ei ole mitte alati ilmaasjata raha raisanud, vaid on sellega teinud oma riigile ja maailmale vägagi palju kasulikku,“ rääkis ta. „Absoluutne igal sammul tasakaalu hoidmine ja laenust hoidumine ei ole automaatselt õige toimimise garantii.“

Vitsur lisas, et Eesti puhul Krugman kardabki, et riik on üle pingutanud ning liigse tasakaalu ja kokkuhoiuga oma sotsiaalmajanduslikku võimekust halvendanud. „Ma olen sama meelt,“ lausus Vitsur. „Me oleks saanud näiteks oma reservide arvelt leevendada kriisiaastate stressi ja tööpuudust, vähendad tööjõu väljavoolu, aga selle kõige eest me maksame tulevikus kõrget hinda.“

„Range kokkuhoid ei pruugi alati kasulik olla ja Krugman juhtiski sellele tähelepanu,“ ütles Vitsur. „See on majandusliku usu küsimus – sama küsimus, kas halb laen on laenuvõtja või laenuandja süü? Maailmas vaieldakse selle üle ja asi pole sugugi ühene. Selles suhtes jäävad nii poliitikud kui majandusteadlased igavesti vaidlema.“