Heido Vitsur: kreeklased tahavad küll Euroopast raha, aga mitte nendel tingimustel
„Olukord on ebakindel,“ rääkis Delfile arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. „Tulemused võivad olla ootamatud ja on antud hetkel ka prognoosimatud.“
Eeldada võib, et kreeklased ütlevad rahvahääletusel Euroopa abipaketile kehtestatud tingimustel „ei“ ja siis on selge, et turud reageerivad sellele ka vastavalt. Vitsuri sõnul tahavad kreeklased küll Euroopast raha, aga mitte nendel tingimustel.
Läinud nädalal leppisid euroala liidrid kokku, et Kreeka saab uue 130 miljardi euro suuruse abipaketi ning et 50 protsenti Kreeka avaliku sektori võlakoormast läheb mahakandmisele. Kreekal tuli selle eest aga nõustude uue kärpekavaga, mis on riigis vallandanud uue ägeda protestilaine.
Selle peale kuulutaski peaminister George Papandreou, et kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna.
„Maailma majandusele seda mõtet vaja ei olnud,“ sõnas Vitsur ja tõdes, et see on siiski poliitiline reaalsus. „Kogu selle kriisi ajal on poliitiline reaalsus domineerinud. See kriis on veninud just selle pärast.“
Kreeka ei määra maailma majanduse käekäiku
Vitsuri sõnul ei määra Kreeka siiski kogu maailma majanduse käekäiku. Ta on enda sõnul veendunud, et neil päevil tehakse plaan B, kui seda veel ei ole. Vitsur pidas võimalikuks, et Euroopa läheb sama rada, mida teeb USA.
„Pankadele on võimalik anda kapitali ja likviidsust,“ kõneles Vitsur. „Majandust on võimalik stiimulpakettidega tugevdada. Tõsi, see on inflatsiooni või riigivõlgade hinnaga. Ma tahan loota, et kõige halvem suudetakse ära hoida, sest vahendeid ju on.“
Kõige halvem on Vitsuri sõnul see, mis sarnaneb suure depressiooniga - uus finantskriis, millel järgneb uus ja sügavam majanduskriis.
Eestil tuleb leida uus suund
Et Eesti senine majanduskasv sõltus peaaegu täielikult soodsast välisnõudlusest ja ekspordi kasvust, siis võib sama palju võib Eestit mõjutada ka negatiivne asjade käik Euroopas. „Viimased andmed tööstustoodangu kohta olid juba kergelt muret tekitavad,“ tunnistas Vitsur. „Avatud majanduse tingimustes peab Eesti mõtlema, kuidas enda majanduse haavatavust vähendada ja kuidas olla mitte niivõrd sõltuv turgudel toimuvast.“
„Me peaksime mõtlema, kuidas me saaks oma majanduse haavatavust vähendada, kuidas arendada sisemajanduslikke klastreid,“ tõi Vitsur ühe näite. Ta viitas, et ka Maailmapank on viimase kriisi ajal soovitanud väikeste riikidele vähendada sõltuvust maailmamajandusest.
„Kahtlemata pole see lihtne,“ tõdes Vitsur. „See tähendab mõtlemise muutust, me oleme aga 20 aastast mõelnud just teist pidi ja meil on ka soovitatud toimida just nii, nagu me toimisime. Nüüd on vajalik teha üsna põhjalik revisjon oma tõekspidamistes ja tegevustes.“
