Heido Vitsur: Kreekat päästes päästame iseennast ja kogu Euroopa Liitu
“Sisuliselt ei ole Kreeka parlamendil mingit väljapääsu, sest kui nad hetkel ei suuda kärpida praegu, siis nad peavad järgmisel korral veel rohkem kärpima, aga inimestel on sellega väga raske leppida,” rääkis Vitsur Delfile. “On selge see, et mida hiljemaks nad jäävad, seda raskemaks see läheb.”
Vitsuri sõnul ei kingi ükski Kreeka abipaketis osaleja neile niisama raha, vaid seda hakatakse tagasi nõudma. “See ei ole niisama Kreeka päästmine, päästetaks kogu Euroopa konkurentsivõimet, Euroopa terviklikkust,” kõneles ta ja lisas, et tegemist pole ainult Kreeka päästmisega. “Kui Kreeka kokku variseb, võivad löögi all sattuda ka teised. Kaalul on väga palju.”
Vitsuri sõnul peaks ka Eesti lähtuma sellest, et me ei läinud Euroopa Liitu ainult uhkuse pärast. “Meil oli seda vaja ja me peame ise ka pingutama selle liidu säilimise nimel,” lausus ta.
Vitsur möönis, et kreeklased elasid järjest paremini – üle kümne aasta oli neil buumiperiood, meil oli see väga lühikene. “Eesti inimene on väga unikaalne, seda imestavad kõik, isegi soomlased leiavad, et meie kärped oleks olnud neile üle jõu käivad,” võrdles Vitsur. “Baltikumis on tegemist unikaalse nõukogude kooli kannatlikkusega, kui me midagi kasulikku sellest 50 aastast saime, siis oli see pikk ja kannatlik meel.”
Me päästame iseennast ja kogu Euroopa Liitu
Vitsuri sõnul on Eesti üks väiksematest Kreeka päästjatest Küprose ja Malta kõrval. “Siin on solidaarsus ääretult vajalik, kui see hakkab mõranema, siis hakkab kogu Euroopa Liidu idee mõranema,” visandas majandusekspert musta stsenaariumi. “Ei ole vaja, et Euroopa Liidus kehtiksid jälle tollibarjäärid ning kaubad ja teenused ei saaks vabalt liikuda.” Ta soovitas mõelda näiteks ajale, kui soomlased ei saanud veel Eestisse viisavabalt ja nad võisid siin kulutada mitte rohkem kui sada marka.
“Me päästame iseennast ja kogu Euroopa Liitu,” lausus Vitsur.
Otsene mõju meie igapäevaelule on Vitsuri sõnul ka see, kui Kreeka päästeplaani ebaõnnestumisel euro dollari suhtes alaneb, siis kütus oleks meil kohe selle võrra kallim. Ka enamus maailma toormest on siiani dollarihindades, mis hakkaksid kohe tõusma, kui usaldus euro vastu kaob.
“Tegelikult kaitseb igaüks iseennast,” rääkis Vitsur. “Kui ei oleks ohtu, et Kreeka kukkumine tooks kaasa ebameeldivate sündmuste laviini, siis riigid ja valitsused nii palju vaeva ei näeks.”
Eksperdid on ka prognoosinud, et kui Kreeka täna kärpekava ei kinnita, siis jookseb riik mõne nädalaga rahast tühjaks.
“Inimesed lihtsalt viiksid oma raha välja – tavaline tormijooks pankadele, näiteks ostetakse eurode eest kulda, kuigi kuld on ajalooliselt kallis praegu. Ei usaldata ka eriti dollarit ja jeeni. Raha ei laenata enam ja nii see raha välja läheb, selle tõttu on vaja Kreekat stabiliseerida,” kirjeldas majandusekspert, kelle sõnul on ka aja ostmine antud ebameeldivate sündmuste ahelas väärt kulutus.
Raha ei ole lõplikult kadunud
Kui Kreeka päästeaktsioon mingil moel õnnestub, siis pole see raha teiste jaoks igavesti lõplikult ja täies ulatuses kaotatud, rääkis Vitsur perspektiivist. “Kui vaadata võlgade mahakirjutamisi, siis esmalt kirjutatakse maha protsendid, mitte et kogu põhivõlg,” rääkis ta. “Tuleb arvestada, et see uus raha, mis praegu Kreekale antakse, läheb protsentide maksimiseks ehk võla teenindamiseks ehk riskantseid laene andnud Prantsuse ja Saksa pankadele. Selles mõttes tuleb see raha Euroopa majandusse tagasi ja on jälle olemasolev krediidiressurss. Ka Eesti 5- kuni 6- protsendiline oodatav majanduskasv saaks muidu väiksem olema.”
Vitsur möönis, et olukord on keeruline ning palju asju on tehtud või läinud valesti. “Euroopa on omavahel nii seotud, et Kreeka tõmbaks kindlasti teised riigid kaasa,” kõneles ta. “Siin on dominoefekti tõenäosus üsna suur ja seda klotside kokkukukumise klõbinat ei taha keegi kuulda.”
Vitsuri sõnul on ekslik öelda, et kulutatud raha on raiskamine. “Kreekat tuleb päästa, sest see aitab stabiliseerida kogu Euroopat ja hoida Euroopa Liidu majanduskasvu,” ütles Vitsur. Ta on kindel, et kui Kreeka parlamendil õnnestub täna kokkuhoiupakett vastu võtta, siis ei ole vaja Euroopa Liidul kasutada varianti B, mida hetkel ei ole avaldatud, kuid, mis on Vitsuri sõnul kindlasti kusagil olemas.
Kreeka parlament hääletab täna peaminister Georgios Papandreou 28 miljardi euro suuruse kokkuhoiukava üle. Peaministri sõnul on kärpekava ainus viis Kreeka taas jalule aidata. Seda nõuavad laenugarantiina Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond. Kärpekava on aga riigis põhjustanud rahvarahutusi.
