Hea tahte koostöökokkulepe: Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine
Hea tahte koostöökokkuleppe eesmärk
Käesoleva hea tahte koostöökokkuleppe eesmärgiks on kirjeldada ja osapoolte vahel kokku leppida vajalikud tegevussuunad ja tegevused tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, lähtudes Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020 (edaspidi RTA) ja tervishoiu valdkondade arengukavades kirjeldatud eesmärkidest.
Hea tahte koostöökokkuleppe väärtused
Osapooled peavad oluliseks:
- vastates elanikkonna ootustele ning vajadustele pakkuda kvaliteetset, tõenduspõhist, patsiendi- ja perekeskset ning vajaduspõhiselt kättesaadavat tervishoiuteenust kõikidel tervishoiusüsteemi tasanditel ja valdkondades (arstiabi, õendus- ja ämmaemandusabi);
- patsiendi õiguste austamist;
- luua võimalused, et motiveerida tervishoiuvaldkonna spetsialiste alustama ja jätkama tööd Eesti tervishoiusüsteemis, tagades optimaalse töökorralduse ning eesmärgipärase kutsealase arengu;
- vähendada igal tasandil dubleerimist, tõhustada koostööd, planeerimist ja kontrolli ja tagamaks tervishoiukulutuste otstarbekus;
- senisest paremini kasutada Tervise Infosüsteemi võimalusi;
- solidaarsuse põhimõtte säilimist tervishoius ja vältida patsientide omaosaluse kasvu;
- pöörata enam tähelepanu tervise edendusele ja haiguste ennetamisele, vajadusest lähtuvale taastusravile ja rehabilitatsioonile, et tagada elanikkonna toimetulek ja töövõime senisest suuremal määral;
- teha koostööd Euroopa Liidu eelarve 2014-2020 planeerimisele tervishoiusüsteemi arendamiseks;
- kõikide otsuste puhul pidada silmas enamat sidusust sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel;
- kõigi asjassepuutuvate osapoolte kaasamist otsuste väljatöötamise protsessi.
Hea tahte koostöökokkuleppega võetud eesmärgid ja tegevused eesmärgi saavutamiseks
eesmärk: Patsiendikeskse tervishoiusüsteemi arendamine
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020: Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa ja huvitatud osapooled lepivad kokku ja kiidavad heaks:
- teenuste ajalise ja mahulise kättesaadavuse põhimõtted (igaaastaselt);
- patsientide kaitse sh vastutuskindlustuse ja kaebuste kohtueelse lahendamise põhimõtted (hiljemalt 01. oktoobriks 2013);
- tervishoiuteenuste ohutust ja kvaliteeti kajastavate indikaatorite seiresüsteemi (1. jaanuar 2015);
- pikaajalise patsiendi omaosaluspoliitika põhimõtted (1. juuli 2014);
- patsientide poolt teenuseosutaja valiku ja teenuse eest tasumise põhimõtted (1. oktoober 2013);
- nõuded meditsiinilisele ja mittemeditsiinilisele patsienditranspordile.
eesmärk: Esmatasandi tervishoiu tugevdamine
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015, peremeditsiini arengukava ja kehtivat koostöölepet: Sotsiaalministeerium ja Eesti Perearstide Selts lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks:
- esmatasandi tervisekeskuste geograafilise väljaarendamise plaani kuni aastani 2020 hiljemalt 01. aprilliks 2013;
- esmatasandi tervisekeskuste tervishoiuteenuste loetelu (koos eelnimetatud plaaniga);
- rahvastiku paiknemisele ja tihedusele vastav perearsti nimistute paiknemise ja piirarvu analüüsimine (Terviseameti poolt, igaaastane);
- nimistute suuruste vastavusse viimine tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud perearsti nimistu piirsuurusega (1. 01. 2015 peavad vastama seaduses kehtestatud piirsuurusele, edaspidi regulaarne);
- perearsti praksiste nõuetele vastavuse ja kvaliteedi kontroll;
- perearstikeskuste meeskonna koosseisu hoidmine ajakohasena ja reaalsetele vajadustele vastavana (iga aasta 1. oktoobriks enne EHK eelarve kinnitamist).
eesmärk: Kiirabivõrgu korrastamine
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades Kiirabi arengukava 2007-2013: Sotsiaalministeerium ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks hiljemalt 01. maiks 2013:
- kiirabi teenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid;
- kiirabibrigaadide arvu ja regionaalse paiknemise lähtudes aktiivravi haiglate paiknemisest;
- nõuded kiirabibrigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile, varustusele.
eesmärk: Eriarstiabivõrgu optimeerimine
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades arstlike erialade arengukavasid, õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiat ja Haiglavõrgu arengukava 2002-2015: Sotsiaalministeerium, Eesti Haiglate Liit, arstide erialaühendused ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liit lepivad kokku ning esitavad kõikidele osapooltele hiljemalt 01. jaanuariks 2013:
- geograafilist paiknemist, ressursside ratsionaalset kasutust ja kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavust arvestava riiklikult oluliste haiglate loetelu;
- eelmises punktis mittenimetatud teenuseosutajatelt teenuste ostmise põhimõtted;
- nimetatud haiglates pakutava tervishoiuteenuste loetelu;
- haiglate valvete korralduse korrastamise põhimõtted tegelikust vajadusest lähtuvalt ja ratsionaalset tööjõu kasutust silmas pidades;
- haiglates osutatavate teenuste, taristu ja seadmete täpsustatud nõuded (01. jaanuariks 2014).
eesmärk: Õendus- ja ämmaemandusabi rolli suurendamine
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiat 2011-2020, Hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015 ja Esmatasandi arengukava 2009-2015: Sotsiaalministeerium, Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks hiljemalt 01. detsembriks 2013:
- iseseisvalt osutatavate õendus- ja ämmaemandusabi teenuste loetelu ja standardid sh õdede ja hooldajatega mehitatus statsionaaris;
- arenduskeskuse tegevuse eesmärgid, ülesanded, struktuur ja rahastamise alused;
- iseseisva ambulatoorse ja statsionaarse õendusabi kvaliteedi- kriteeriumide kehtestamine ja teenuseosutajate kontroll;
- õendusabi vajavate isikute abivajaduste igakülgse hindamise süsteemi arendamine kulude optimeerimiseks (31. detsember 2015).
eesmärk: Tervishoiutöötajate järelkasv
Tegevused eesmärgi saavutamiseks arvestades eesmärkides 1-5 toodut:
6.1. Arstide järelkasvu tagamiseks
- hiljemalt 31.05.2013 vaadatakse üle 05.01.2012 sõlmitud konsensuslepe arstiõppe riiklike õppekohtade ja residentuuri kohtade vajadusest lähtudes erialade arengukavadest, tervishoiusüsteemi ja tööandjate vajadusest;
- Sotsiaalministeerium taotleb 2013. aasta riigieelarvest vahendid ning taotluse rahuldamisel valmistab ette vajalikud õigusmuudatused tasustamaks arst-residentide tööaega senise 32 tunni asemel 40 tunni ulatuses nädalas;
- arstide täiendkoolituse ja pädevushindamise ümberkorraldamise põhimõtete kokku leppimine hiljemalt 1. juuliks 2014;
- praktika korralduse kaasajastamiseks ja tasustamise korrastamiseks koostöö tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumiga;
- arstiteaduse üliõpilaste tegevuse ulatuse täpsustamine tervishoiuteenuse osutamisel.
6.2 Õdede ja ämmaemandate ning teiste tervishoiu valdkondade töötajate järelkasvu tagamiseks
- osapooled lepivad kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga ning Tartu Ülikooliga (seoses õendusteaduse magistriõppega, et tagada vajaliku hulga õppejõudude ettevalmistus) hiljemalt 01. veebruariks 2013 õe- ja ämmaemanda õppekavadel koolitusvajaduse aastateks 2013 - 2020.
- osapooled lepivad kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga hiljemalt 01. maiks 2013. aastal teiste tervishoiu valdkonda kuuluvate kutse ja erialade koolitusvajaduse aastateks 2014 – 2019;
- osapoolte koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kaasajastatakse hiljemalt 1. Jaanuar 2014. aastast tervishoiuasutustes praktika korraldamine, töötades välja uutel alustel praktikajuhendamise süsteemi (sh tasustamise) kui ühe osa tervishoiuasutuse ülesannetest ja kvaliteedinäitajatest tagamaks kõigile õendus- ja ämmaemandusüliõpilastele õppepraktika kohad ning individuaalsed juhendajad.
eesmärk E-tervise lahenduste rakendamine tervishoius
Tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks arvestades Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020:
- osapoolte koostöös süsteemi läbipaistvust ning arusaadavust tõstvate lahenduste osakaalu tõstmine;
- patsiendi ja tervishoiutöötajate aega säästvate ühtsete standardite välja töötamine ning juurutamine infosüsteemides (sh andmete sisestamine ning info töötlemisena) ning õdede ja ämmaemandate suurem kaasatus raviprotsessis patsiendi andmete käitlemisel;
- ühised IT lahendused sotsiaalsüsteemiga;
- patsiendile tagasisidesüsteemi loomine, patsiendi teadlikkuse tõstmine raviprotsessi olemusest ja vajalikkusest;
- eriarstiabi teenustele suunamisel suund kohustuslikule, eelselekteeritud otsesuunamise süsteemile läbi Tervise Infosüsteemi (e-visiidi, e-saatekirja rakendamine);
- arstidele e-(täiend)õppekeskkondade ja simulaatorite loomine;
- noorarstide ja arstiteaduskonna üliõpilaste senisest suurem kaasamine e-tervise arengutesse, et tagada efektiivsem andmekasutus ning IT-lahenduste parem kasutusmugavus.
Alla kirjutavd järgmiste organisatsioonide esindajad:
Sotsiaalministeerium
Eesti Arstide Liit
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
Eesti Haiglate Liit
Hooldusravi Osutajate Ühendus
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Patsientide Nõukoda
Eesti Perearstide Selts
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Ämmaemandate Ühing
Eesti Hambaarstide Liit
Eesti E-tervise sihtasutus
