"Nii mind kui Maire Aunastet on peale hääletust nimetatud seaduse päästjateks, mis on siiski liialdus," sõnas Haukanõmm Delfile.

Tänane olukord on selline, et ühiskond on taas kistud vastandumisse ja vastastikusesse vihkamisse. Isegi lähedased inimesed kipuvad minema pöördumatult tülli. "Süüdistan selles eelmist riigikogu, kus jäeti asjad lahtiseks ning vastu võeti puudustega seadus, mida on vaja muuta juba enne jõustuma hakkamist ning mida ilma lisaseadust vastuvõtmata rakendada ei saagi," leidis Haukanõmm.

Lisaks on tema sõnul mõistetamatu, kuidas saab justiitsministeerium, kelle ülesandeks on rakendusaktide väljatöötamine, jätta see külma kõhuga tegemata. "Kas see, et teema ei sobi ministri erakonnale, on tõesti piisav põhjus, miks on ametikohustusi külmalt täitmata jätta?"

"Nii ongi poliitikud teist korda aasta jooksul asunud lõhestama ühiskonda, seda täiesti vastutustundetult ja pahatahtlikult. Mõnikord isegi tundub, et eelnõu algatajad hindavad võrdselt kasulikuks nii kooseluseaduse rakendamist kui ka selle mahavõtmist. Nimelt teise stsenaariumi puhul saab öelda, et ühel poolel on inimvihkajad ja teisel on hoolijad. See oleks kuritegelik sisemise rahu ja stabiilsuse suhtes ning Vabaerakonna suhtes ääretult ebaõiglane, sest meie mõistame samasooliste paaride probleeme," selgitas Haukanõmm, ja lisas, et selline segadus tekib sellest, kui ühele seadusele on seatud ebarealistlik eesmärk reguleerida korraga nii eri- kui samasooliste paaride kooselulisi küsimusi.

"Ma ei hääletanud kooseluseaduse rakendusseaduse poolt sellel põhjusel, et ma sellega väga rahul oleks. Ma hääletasin eelnõu menetlusest väljalangemise vastu. Sellest loogikast lähtuvalt on minu arvates jäetud erinevatele pooltele võimalus eelnõuga edasi minna ja ühisosa otsida, sest lahendus on vaja leida." Haukanõmm lisas, et Eesti peab olema avatud riik, kus kõik tunnevad ennast õiguslikult kaitstuna ning kus inimesest hoolitakse ka siis, kui ta on enamusest erinev. Samasoolistele tuleb tagada piisavad õigused nende ühiselu reguleerimiseks ja riiklikuks tunnustamiseks. Kooseluseadus kui terviklik idee neid eesmärke siiski järgib.

Praegun seaduse tekst ei vasta Haukanõmme sõnul seaduse ettevalmistamise mõistlikele reeglitele ning arvestades eelnõu olulisust ning aktuaalsus ei oleks tohtinud nii suuri vigu menetlemisel teha. Eelnõu 49 lehekülge esitati tutvumiseks alles 20. oktoobril, mis ei võimaldanud riigikogu liikmetel eelnõu sisuliselt läbitöötada.

"Taoline teerullimine on halva seadusloome taaskordne näide, mis tapab parima lahenduse leidmise võimalused ja mõistlikuse. Mis keelas algatajatel tulla eelnõuga välja varem, andes sellega võimaluse kaasa mõelda ja kaasa rääkida? Pean ütlema, et mõnede koalitsioonipoliitikute poolt läbiviidud töötlus ületas viisakuse piire ja läks isiklikuks ründamiseks kuluaarides."

Eesti Vabaerakonna fraktsioon esitas alternatiivse eelnõu pealkirjaga paarkonna seaduse eelnõu, millega reguleeritakse samasooliste paaride varasuhteid, ülalpidamiskohustust, pärimist ja laste teemat. Haukanõmme sõnul on see sisult tagasihoidlikum kui kooseluseadus, kuid see-eest on siin eeldus kahte leeri läinud ühiskond taas kokku tuua. "Inimesed on erineval arusaamisel, ühed arvavad, et rakendusaktide väljatöötamine loob uue olukorra, et paarkonna seadusega edasi minna. Teine seisukoht, et dialoogi alustamiseks on siiski parem, kui rakendusaktid menetlusse jäävad," sõnas Haukanõmm, kes nentis, et mõlemas eelnõus on tugevaid pooli ja nad mõlemad on kirjutatud selleks, et parandada vähemuse olukorda. "Üheks lahenduseks olekski kaks eelnõud kokku liita, määratledes eraldi samasooliste ja erisooliste õiguslikud võimalused. Sel põhjusel ei pea ma õigeks kooseluseaduse rakendusakte prügikasti saata. Kuid kõike seda saab teha ainult siis kui algatajatel on piisavalt tahtmist aru saada kitsaskohtadest ja asuda neid lahendama. Mõlemad nimetatud grupid vajavad oma õiguste kaitseks ja turvatundeks tagamiseks selgeid ja lihtsaid regulatsioone."