Tänasele protestile andis tõuke eileõhtune intsident, kus asüülitaotlejate sõnul keskuses töötav politseinik gaasitas kahte kinnipeetavat, kes ei olnud kedagi rünnanud. Sellele eelnes aga eelmisel nädalal ühe lootuse kaotanud asüülitaotleja enesetapukatse – vene rahvusest mees lõikas enda veenid läbi. Lisaks hoitakse Harku keskuses juba üle kuu aja kartsas kinni uiguuri rahvusest meest, kes on nüüdseks juba kuus korda üritanud enesetappu sooritada. Politsei ka seda samas enesetapuks ei nimeta.

Eesti Päevaleht võttis ühendust Harku keskuses sündmuste keskel olnud asüülitaotlejaga ja nelja inimese usutlusest saime eileõhtuste sündmuste kohta järgneva kirjelduse.

Politseinik eitab gaasi kasutamist

Sündmused hakkasid hargnema Nigeeriast pärit 22-aastase asüülitaotleja Emmanueli ümber, keda on keskuses kinni hoitud 11 kuud. Ta on saanud juba eitava vastuse oma asüülitaotlusele ja on selle edasi kaevanud.

Eile õhtul tuli Emmanuel õuest suitsetamast ja läks jalanõudega tuppa. Jalanõudega sisenemine ärritas kaht moslemit selles toas ja tekkis konflikt. Emmanuel reageeris aga omapäraselt, hakkas hüsteeriliselt lakkamatult naerma ja endalt riideid seljast võtma ja veidi hullunult pabereid rebima. Teised üritasid teda maha rahustada ja kinni hoida. Samas Emmanuel ei rünnanud kedagi. Teised mehed ei tahtnud, et ta alasti mööda koridori kõnniks ja sellega endale probleeme tekitaks, kuna koridorides on kaamerad. Lõpuks hoidsid neli meest teda vastu maad kinni.

Kohale kutsuti valves olnud politseinik Aleksander, kellel paluti kutsuda kiirabi, et Emmanuel maha rahustada süstiga vms. Aleksander aga ei kutsunud arste (või vähemalt ei kinnitanud meestele, et ta seda tegi) vaid käskis meestel Emmanueli pealt maha minna. Kolm meest lõpuks läksid, üks, Gambiast pärit mees jäi aga tema peale ikka istuma. (Olgu öeldud, et vene rahvusest politseinik Aleksander kinnipeetavate sõnul inglise keelt praktiliselt ei räägi, ega prantsuse või teisi keeli.)

Kuni siiani politsei ja kinnipeetavate kirjeldused kattuvad. Järgmise etapi osas aga lähevad lahku.
Kinnipeetavate sõnul seejärel politseinik Aleksander gaasitas maas kinni hoitavat Emmanueli, kelle nägu oli vastu maad ja kes ei saanud liigutada, suunates talle gaasi vastu nägu. Gaasi olevat saanud silmadesse ka Gambia mees, kelle silmad sellest tugevalt kannatada said. Ka teised, kes vaatasid toa ukse peal said pahvaku vastu nägu ja tormasid seepeale eemale. Emmanuel sai aga eriti tugeva annuse ja ei olnud võimeline enam käima ega silmi avama. Mingi aja pärast ta koperdas, silmad kinni, Aleksandri käsu peale edasi, seejärel aga Aleksander tõukas teda, nii et Emmanuel kukkus, lõi kukkudes pea vastu lauda ja maandus siis maha pikali. Ta jäi liikumatult pikali maha lebama ja tema suust tuli verd.

Teised mehed taas palusid, et talle kutsutaks kiirabi. Üks mees helistas ka ise 112 ja kutsus arste. Aleksander aga rääkis vene keeles raadiosaatjasse ja kohale tulid patrullpolitseinikud.

Politsei pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul aga väidab politseinik Aleksander oma ülemustele, et ta ei kasutanud meeste vastu gaasi. Hetk, mil väidetavalt gaasi kasutamiseks läks, ei ole jäänud ka turvakaamera silma ette. Aleksander väidab, et kasutas vaid käeraudu.

Uldrichi selgitusel tuli pärast patrullpolitseinike kohale ka kiirabi, kes andis Emmanuelile rahusteid, kuid nende hinnangul keegi haiglaravi ei vajanud. Kiirabi ei olnud toonud ka välja, et tal oleks olnud vigastusi, mis viitaks gaasirünnakule. Emmanuel viidi eraldatud ruumi.

Kinnipeetav lõikas žiletiga käeveeni

Kinnipeetavad rääkisid, et eelmisel nädalal lõikas Harku kinnipidamiskeskuses juba pool aastat kinni hoitud vene rahvusest Vadim oma veenid läbi. Seda kinnitab ka politsei.
“25. novembril lõikas kinnipidamiskeskuses viibinud Venemaa kodanik žiletiga parema käe veeni. Mehele kutsuti kohe kiirabi ning meedikud andsid talle kohapeal esmaabi.

Haiglaravi mees ei vajanud, hetkel viibib ta jätkuvalt kinnipidamiskeskuses jälgimise all eraldatud ruumis,” kinnitas PPA pressiesindaja Helen Uldrich.

Uiguuri korduvad ensetapukatsed

Septembris kirjutas Eesti Päevaleht 35-aastase Kõrgõsztanist pärit uiguuri rahvusest mehe korduvatest ensetapukatsetest. Kuigi talle olid arstid määranud rahustid ja antidepressandid, üritas ta korduvalt edasi, kõigepealt Vao keskuses elades kolm korda ja seejärel Hakru keskuses hulgakaupa tablette neelates. Viimane kord alustas ta kaaslaste sõnul katset oma toas madratsit süüdates. See oli juba viies katse, sellele lisandus üldine enesehävituslik käitumine.

Süütamise pärast aga alustati tema vastu kriminaalmenetlus ja viidi üle Jõhvi arestimajja.
Nüüd selgus, et ka seal üritas Baratov endalt elu võtta, neelates ühekordsete habemeajamisvahendite lõiketerasid (ja oli veel teisigi juhtumeid). Nii kirjeldab ta ise oma kaebuses Tallinna halduskohtule.

Kaebuses süüdistab ta Harku kinnipidamiskeskuse töötajaid, et nad viisid oma käitumisega ta enesetapukatseni. Sedasama töötajat, keda nüüd süüdistavad keskuse kinnipeetavad nigeerlase gaasitamises, süüdistab ka too uiguur. Uiguuri sõnul politseinik Aleksander ähvardas teda ja seetõttu ta enesetappu üritaski.

Ka kaebab mees, et talle ei antud tema kohta tehtud kohtuotsuse tõlget vene keelde ja tema advokaadi koostatud kaebust õigel ajal.

Jõhvist toodi mees 2. novembril tagasi Harku keskusesse, kus teda hoitakse sellest ajast alates ehk nüüdseks üle kuu aja järjest 7,8 ruutmeetri suuruses eraldatud ruumis ehk kartsas. Politsei siiski keeldub nimetamast toimunud enesekahjustusi enesetapukatseteks.

“Oktoobri teisest poolest hakkas B. (uiguuri nimi – toim) ka Jõhvis käituma ettearvamatult ja ta üritas kahjustada enda tervist. Eluohtlikult mees ennast ei vigastanud, kuid vajas kahel korral esmaabi ning tema vaimset tervist hindasid Tallinna psühhiaatrikliiniku arstid. B-le tehti mitme päeva jooksul tervisekontrolle, kuid arstide hinnangul ei olnud mehe ettearvamatu ning ohtlik käitumine tingitud haigusest, seal hulgas vaimse tervise riketest, samuti ei peetud vajalikuks tema haiglasse paigutamist,” ütles politsei pressiesindaja Helen Uldrich.

“Ta on alates sellest ajast eraldatud teistest kinnipidamiskeskuse elanikest lukustatud ruumi, kuna tema käitumine võib kujutada ohtu nii talle endale, teistele kinnipeetavatele kui ka keskuse sisekorra toimimisele. Eraldamise aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse paragrahv 26’15 lg (1). Meest jälgitakse ööpäevaringselt läbi kaamerate, et välistada enese vigastamise oht. Korra nädalas kohtub mees psühholoogiga,” selgitas Uldrich.

Uldrichi sõnul lähtuvad nad kokkuvõtvalt oma otsuste tegemisel arstide hinnangutest.

Seega hetkel viibivad kolm meest Harku keskuse eraldatud ruumides, põhjuseks tugevad vaimse tervise probleemid.

Kinnipidamiskeskuse juht Kristo Lensment
Kinnipidamiskeskuses viibivate inimeste vabadused on piiratud ja on arusaadav, et keskuse elanikud on sellega rahulolematud. Kõige keerulisemad on need juhtumid, kus inimesed jäävad keskusesse pikaks ja neil puudub kindlus oma tuleviku osas. Pingeid tekitab nii inimeste emotsionaalselt keeruline seis, kui ka see, et kokku sattuvad väga erinevate tavade ja kommetega inimesed. Iga konflikt, olgu see elanike omavaheline tüli või erimeelsus keskuse töötajatega, häirib tavapärast elurütmi, mistõttu teevad keskuse ametnikud omalt poolt kõik, et tagada keskuses rahu ja probleemide ennetamine. Samas ei ole välistatud, et mõni olukord eskaleerub ja siis on vaja kiiresti sekkuda, et vältida rohkemate kinnipeetavate agressiivseks muutumist. Esimesena asutakse iga olukorda lahendama sõnadega, kuid alati sellest ei piisa. Nädalavahetuse juhtumi kohta võtame ütlused võimalikult paljudelt osalistelt ning püüame võimalikult kiiresti juhtunu asjaolud selgeks saada.