Haritlaste nõue 7300 krooni kuus

Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon (TALO) kavatseb novembris korraldada mitmekümne tuhande osalejaga streigi, et nõuda kõrgharidusega töötajatele vähemalt 7300-kroonist palka.

TALO esimees Toivo Roosimaa ütles Eesti Päevalehele, et nii soovitakse anda ühiskonnale märku, et haritlaste palga osas on lõhe juba liiga sügavaks läinud. “Kui tahame ikka veel iseseisvaks jääda ja oma riiki edasi rajada, siis peame päevakorda tõstma selle, kuidas probleemi lahendada,” lisas ta. Ilmselt novembris korraldatav streik puudutaks Roosimaa sõnul kultuuritöötajaid, õpetajaid, teadureid, kõrgharidusega põllumehi ning osa meditsiinitöötajaid. TALO-s on 60 000 liiget.

“Arvestades inimeste praegusi meeleolusid ja suurt palkade erinevust eri regioonides, võib streik päris tõenäoline olla,” märkis Roosimaa.

TALO valmistub streigiks vaatamata sellele, et valitsus lubas haridus- ja kultuuritöötajate palgafondi tänavusega võrreldes kaheksa protsendi võrra suurendada.

Roosimaa sõnul pole TALO üldise palgafondi kasvuga rahul, sest see annab küll veidi raha juurde, kuid raha jagamine omavalitsustes on suvaline ega taga ühtlast palgatõusu. Selle asemel soovib TALO palga alammäärade tõstmist.

“Meie põhimõtte järgi on teatud piir, millest vähem ei tohiks maksta kõrgharidusega inimesele, kelle töö eeldab sellist haridust,” märkis Roosimaa. “Varem oli eelmise valitsusega kokku lepitud, et kõrgharidusega inimese töötasu ei tohi olla madalam kui vabariigi keskmine palk.”

Nüüd võitleb TALO tuleva aasta leppe eest. Praegu on Eesti keskmine palk 7362 krooni.

TALO üldkogu leidis juba septembri keskel, et valitsuse, TALO ja tööandjate vahelistel järgmist aastat puudutavatel palgaläbirääkimistel pole arvestatud TALO liikmete esitatud palga alammäärade tõstmise nõudmisega, mis eeldab kõrgharidusega töötaja kuupalga alammääraks vähemalt riigi keskmise palga taset sel ajahetkel.

Siis andis TALO teada kavatsusest korraldada streik oktoobri lõpus ja pöörduda riikliku lepitaja poole.

Viimati korraldas TALO streigi 1997. aastal ja sellest võttis osa 17 000 inimest. “Usun, et seekord peaks isegi rohkem inimesi tulema, sest praegused probleemid on valusamad kui 1997. aastal,” lisas TALO juht.

Rahandusministeerium ei toeta alampalga määra tõstmist tasemeni, kus asutuse juhil ei jää vahendeid töötajate motiveerimiseks, ütles ministeeriumi avalike suhete nõunik Annika Loigu.

“Toetame seda, et lisaraha eest jääks koolijuhile võimalus kujundada palgapoliitika ja motiveerida parimaid,” ütles Loigu, lisades, et palgafondi kasv lubab seda teha juba järgmisel aastal ning maksta headele õpetajatele topeltpalka.

Loigu märkis, et paljudel juhtudel tähendaks TALO nõudmine kuni 40-protsendilist palgatõusu ning riigieelarves selleks raha pole. “Oludes, kus ainuüksi maksumuutuste tulemusena suureneb teenistujate reaalsissetulek umbes neli-viis protsenti, mis on enam kui inflatsiooni kasv, ei saa me streiki õigustatuks pidada,” lausus ta.