"See on Eestis paljudes koolides säilinud," ütleb Voltri autoritaarsest koolijuhtimisest. "Paraku tuleb signaale riigikoolidest ja kutsekoolidest, kus näiteks direktorid on keelanud ametiühingud."

"Päris paljudes koolijuhtides on siiski seda mentaliteeti. Ja kahjuks ka riigikoolides. Riik peaks teistele koolidele olema eeskujuks, aga riigikoolijuhid on ka avaldanud tendentslikke arvamusi, et nende sõna tuleks ikka kuulata ja õpetajatel õigusi kasvõi ühineda organisatsioonidesse ei ole. See ei ole päris üksikjuhtum. See on reljeefsemalt välja joonistunud ja inimesed on end julgemalt väljendanud," lisab Voltri.

Voltri sõnul on tegu tõenäoliselt igandiga, mis miskipärast on visa kaduma. "Selline juhtimine oli ilmselt kunagi täiesti normaalne. Ootused ja arusaamad, milline juhtimine võiks olla, muutuvad. Teadlikkus muutub, tahetakse tänapäevasemat lähenemist ja ei olda enam nõus autokraatse juhtimisega."

Voltri toob näite ka juhtumist ühest teisest riigikoolist, millele suurt arutelu ei järgnenud, sest õpetajad olevat lihtsalt ära ehmatatud. "Kolm esitasid avalduse. Kahega vesteldi pikalt, pärast mida võeti kiiresti avaldus tagasi ja öeldi, et teeme nii, et seda avaldust ei ole kunagi olnud," kirjeldab Voltri.

Sellele, et Otsa koolis midagi muutuks, Voltri suurt panust ei tee. "Väheusutav, et direktor väga muutustealdis on. Eelmine kord, kui umbusaldati, siis natuke aega võttis direktor tagasi ja siis jätkas samamoodi. Kui nüüd esmaspäeval oli ministeeriumis ümarlaud, siis see, kuidas direktor ennast seal üleval pidas, oli ka tagasihoidlikult öeldes päris hämmastav. Kui ta ikkagi hakkas karjuma haridustöötajate liidu juristi peale," kirjeldab Voltri. "Kuidas inimene alluvatega käitub, kui ta teise organisatsiooni juristi peale käratab ja häält tõstab?"

EHL esitas arupärimise

Eesti haridustöötajate liit (EHL) esitas täna haridus- ja teadusministeeriumile oma seisukoha ja arupärimise G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis toimuva töötüli osas. Tekkinud töötüli ajendiks on asjaolu, et direktor Aarne Saluveer rakendas ühepoolselt käimasoleva õppeaasta algusest uut palga- ja töökorraldust, mille järgi kasvas õpetaja täistööaja jaoks vajalike kontakttundide arv 22-lt 26-30 tunnini, sealjuures vähenes mitmel juhul töötasu. EHL asus õpetajaid kaitsma ning intensiivsete läbirääkimiste tulemusena jõudis haridus- ja teadusministeerium järeldusele, et direktor on rikkunud töölepingu seadust, seda aga vaid väheste läbirääkimiste ehk ebapiisava teavituse osas.


EHL soovib oma pöördumises juhtida ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et õpetajad on jäetud selles juhtumis ilma igasuguse kaitseta. „Riik ja riigikooli juhid peavad olema positiivseks eeskujuks mõistlike suhete ja töökorra kehtestamisel. Haridustöötajate 35 tunnine üldtööaeg on fikseeritud vabariigi määrusega, mille mõistlikule ja heatahtlikule rakendamisele annab suunise tööandjate, sh ministeeriumi esindajatega allkirjastatud „Heade Kavatsuste Kokkulepe“,“ märkis EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri. Selle kokkuleppe kohaselt eeldatakse, et täistööajaga ametikohal töötava õpetaja 35-tunnise tööaja sees on kuni 24 õppetundi nädalas.

EHL palub oma pöördumises juhtida haridus- ja teadusministeeriumil G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli direktori tähelepanu „Heade kavatsuste kokkuleppele“ ning aidata kaasa hea töökeskkonna kujunemisele nimetatud koolis, sealhulgas füüsiliste ja psüühiliste töökeskkonna ohutegurite tuvastamisele ja maandamisele. Ühtlasi tehakse ettepanek tõstatada arutelu õpetajate töökoormuse reguleerimise osas.