Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinosvski sõnul on eesti keele oskuse parandamine üks lõimumispoliitika prioriteete. "Uuringud näitavad, et kõige paremini tõstab keeleõppe motivatsiooni kulude hüvitamine neile, kes on tublid olnud ja keeleeksami ära teinud. On eriti rõõmustav, et iga kolmas õppur kasutab hüvitist järgmiseks keeleõppe koolituseks. Ilma toetuseta lükkaks aga valdav enamus õppuritest tasemeeksami järgset keeleõpet edasi või lausa loobuks sellest," kommenteeris ta.

Ministeeriumi teatel lõppes seni välisvahenditest toetatud keeleõppe arendamise programm eelmisel aastal ja uute välisvahendite planeerimine ei ole veel lõpusirgele jõudnud. Järjepidevuse säilitamiseks jätkab haridus- ja teadusministeerium keeleõppe hüvitamist 200 000 euroga.

Keeleõppe kulud hüvitatakse isikutele, kellel ei ole seda võimalik taotleda kodakondsuse seaduse või keeleseaduse alusel ning kes on positiivselt sooritanud eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1. Kulude hüvitamisega tegeleb sihtasutus Innove, hüvitise summa on kuni 320 eurot.