"Koolivaheajad järgivad nädalaloogikat ning ka seda, et uue aasta saabumise järel saaksid lapsed ka puhata. Sellel õppeaastal lõppes koolivaheaeg nii, et uus veerand saaks alata esmaspäeval. Samuti ka teema tõstatanud järgmisel õppeaastal. Seetõttu on järgmise aasta koolivaheaeg ka veidi pikem, sest nädalapäevad ja kuunumbrid veidi liiguvad - pole mõtet lõpetada vaheaega näiteks reede või laupäevaga. Igal aastal seetõttu koolivaheajad veidi nihkuvad ja muutuvad," selgitas haridusministri nõunik Heidi Ojamaa.

Nädalaloogikat jälgides on talvevaheaeg vahel pikem, vahel lühem, aga kestusega minimaalselt kaks nädalat. Pikemad vaheajad on olnud näiteks
2010/2011 kestis kuni 9. jaanuar 2011. a;
2011/2012 kuni 8. jaanuar 2012
2003/2004 kuni 11. jaanuar 2004. a;
2004/2005 a kuni 9. jaanuar 2005.a

Oluline on, et juba eelmisest aastast saavad koolid ise vastavalt enda ja lapsevanemate soovidele vaheaegu seada. Direktor võib teha ettepaneku ning kooli hoolekogu nõusolekul saab omavalitsus või erakooliomanik kehtestada oma vaheajad.

Ainus eeldus on, et õppeaasta jooksul oleks vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestaks vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

"Riiklikult soovitatud vaheajad on seatud vaid aastaaegade järgi – muid kaalutlusi seal taga pole," selgitas ministri nõunik.