Haridusministeerium: erakoolide ettepanek tõstatab mitu rasket küsimust
Samas tõstatas asekantsler tegevustoetuse juures küsimuse, millises ulatuses peab eraharidust automaatselt toetama avaliku teenuse jaoks mõeldud rahast, teatas ministeerium.
„Riigikohus ütles selgelt, et omavalitsusi ei saa kohustada erakoolide tegevuskulusid toetama ja ettepanek on muuta see omavalitsustele vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat. Partneritega oleme ühel arusaamal vähemalt selles, et süsteemi tuleb muuta,“ selgitas asekantsler.
Mart Laidmets rõhutas, et erakoolide soov, et riik võtaks tegevustoetuse maksmise omavalitsustelt üle, tõstatab mitu rasket küsimust. „Miks sellisel juhul annaks riik erakoolile poole võrra suuremat toetust kui omavalitsustele, kellel on põhiseaduslik kohustus garanteerida koolikoht kõigile oma lastele? Kuidas suhtuda võimalusse, et erakoolid saavad siis ka eraraha kaasata? Kuidas saab riik toetada koolipinna laiendamist ajal, kui riigi- ja omavalitsuste koolides seda kokku tõmmatakse, et taristusse kuluvat raha panustada rohkem õpetaja palka ja õppe sisusse,“ küsis Laidmets.
Asekantsler Laidmets tõi näite ka Soome haridussüsteemist, kus erakoolid saavad riigilt meie mõistes nii haridus- kui ka tegevustoetust. „Head partnerid peavad arvestama, et sellega kaasneb ka keeld võtta õppemaksu. Samuti peab asutamiseks saama loa omavalitsuselt ja eritingimustel ka riigilt. Eestis saab erakool praegu automaatselt avada uksed, kui õppekeskkonna ning personali tingimused on täidetud. Riik ega omavalitsus seda piirata ei saa, kuid erakoolide eelistatava lahenduse järgi peaksid katma väga suure osa kuludest,“ rääkis Laidmets.
Mart Laidmets rõhutas, et nendele küsimustele – ehk milline on mõistlik ja mitmekesine koolivõrk ja kas siduda erakooli toetamine õppemaksu suurusega – on arukas leida lahendus kohaliku kogukonna tasandil nagu see ka ministeeriumi esitatud eelnõus ette on pandud.
