Haridusjuhid lepivad kokku hariduse prioriteetides aastani 2020
Lähteülesande järgi peab Eesti strateegia olema selgete otsustuskohtadega ja iseseisvalt loetav kuni 15 lehekülje pikkune pikk dokument. Oluline on, et strateegia kirjeldab meetmeid, kuidas saavutatakse kokkulepitud eesmärgid, mitte ei loetleks üles soove, teatas haridus-ja teadunministeerium.
Teksti iseloomustab konkreetsus, selgus, kavandatud meetmete rakendatavus ja tulemuste mõõdetavus. Strateegias jäädakse probleemipõhiste meetmete tasemele ning aasta teises pooles lisanduvad juba konkreetsed ja detailsed tegevusprogrammid.
Tallinna ülikooli professor ja haridusstrateegia nõukoja esimees Mati Heidmets väljendas heameelt, et elukestva õppe strateegia on valmimas.
„Haridus ei vaja strateegia raames süsteemset ümberkorraldamist, vaid hardusstrateegia peaks keskenduma just mõnele kõige olulisemale teemale, mille lahendamine aitab Eesti haridust parimal viisil suunata kaasaegsete õpikäsitluste juurutamise ning koolikultuuri arendamise suunas,“ rõhutas professor Heidmets. „Samuti peaksid strateegia keskmesse saama õpetajakoolituse kaasajastamine, koolijuhtimise kompetents, Eesti kooli ja hariduse diagnostika ja hindamine,“ lisas Heidme ts
„Muutuv maailm nõuab haridussüsteemilt oluliselt rohkem tähelepanu õpioskuste ning sotsiaalsete oskuste omandamisele, sest see tagab inimeste kohanemisvõime,“ ütles juhtkomisjoni esinaine ja hetkel OECD juures töötav Heli Aru.
„Seega on väga oluline uue õpikäsituse rakendamine, mis aitab kaasa koostöö ja mitmekesisuse väärtustamisele, loova ja kriitilise mõtte arendamisele, mis on tähtis kõigil haridustasemetel – nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses. Loodav elukestva õppe strateegia pakub meetmeid, mis toetavad õpetajaid ning õppejõude uute õppemeetodite omandamisel ning õpitu tegelikul rakendamisel.“
Tulemuseni jõutakse kaasates
Eduka tulemuseni jõudmiseks peab huvirühmadel olema võimalus avaldada arvamust strateegia loomisel ning tunnetada enda panust nii strateegia väljatöötamisel kui ka vastutust selle elluviimisel. Haridusstrateegia koostamise ettevalmistamiseks kogutakse juunis tagasisidet kõigi oluliste huvirühmade ja eri ministeeriumite esindajatelt. Seejärel, esmase strateegiaprojekti valmimise järel, korraldatakse põhjalikum konsultatsiooniprotsess.
Haridusprioriteetide kokku leppimise ehk strateegia koostamise protsessis lähtutakse üle kolme aasta tagasi alguse saanud heast kaasamise praktikast. Strateegia koostamiseks moodustati laiapõhjaline juhtkomisjon ning nõukoda, kes tagab, et strateegia vastab küsimustele, mis tõstatati kahe aasta eest valminud dokumendis „Eesti Hariduse viis väljakutset“. Väljakutsete kirjeldus valmis Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Seal deklareeriti, et elukestva õppe süsteemi arendamise eesmärk on Eesti kõigile inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elu vältel.
Elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 otsustas valitsus koostada 8. novembril 2012.
