Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et vajadus panustada eesti keele õppesse ja eestikeelsesse haridusse välismaal süveneb, sest välismaal elavate eesti päritolu laste arv kasvab jätkuvalt. „Soovime, et nende laste side Eestiga ei katkeks,“ ütles Reps. „Eesti keele oskuse säilitamine ja arendamine on hädavajalik, et inimestel oleks lihtsam mingil eluetapil Eestisse tagasi tulla.“

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultandi Aire Koigi sõnul näitab Rahvuskaaslaste programmi vahearuanne, et senised tegevused on enim mõjutanud eesti keele õppe kättesaadavust ja korraldust ning kultuuri ja eestluse säilitamist välismaal. 2017. aastal toetati programmist 63 õppekohta, mille hulgas olid nii üldhariduskoolid, pühapäevakoolid kui lasteaiad ning kus õppis kokku 3700 last.

"2013. aastal sai programmist toetust 50 õppekohta ning nendes õppivaid lapsi oli kokku 3200. Eelmisel aastal osales täienduskoolituses rohkem kui sada välismaal töötavat eesti keele õpetajat ehk kaks korda rohkem kui nelja aasta eest," ütles Koik.

Koigi sõnul alustas Rahvuskaaslaste programmi toel välismaal elavate eesti laste e-kool Üleilmakool, kus 2017/2018. õppeaastal õppis 170 õpilast 21 riigist.

"Avatud on uue e-kursuse Keeletee (www.keeletee.ee) esimesed peatükid. Inglise ja vene keele baasil eesti keele B1-taseme ehk iseseisva keelekasutaja e-kursus Keeletee on nii Eestis kui ka välismaal elavatele eesti keele õpet vajavatele inimestele tasuta kasutamiseks," ütles Koik .

Uue algatustena käivitati 18-26-aastastele väliseesti noortele mõeldud noortevahetus. Iga aasta märtsis toimuvad Eestis ning välismaal eesti keele õpetajate koolituspäevad.

"Järgnevatel aastatel laiendatakse veelgi eesti keele õppe võimalusi välismaal. Toetatakse Üleilmakooli ja teisi e-õppe rakendusi ning panustatakse keelekeskkonnas toimuvaid kui kõige paremaid tulemusi andvaid tegevusi, näiteks eesti keele ja meele laagreid ning noortevahetusi," ütles Koik.

Rahvuskaaslaste programmi eesmärk on tugevdada välismaal elavate eestlaste sidet Eesti ja eesti kultuuriga.Aastatel 2014-2017 panustas riik programmi 3,44 mln eurot, millest 2,51 mln eurot tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest ning 859 tuhat eurot Kultuuriministeeriumi, 40 tuhat eurot Riigikantselei ning 30 tuhat eurot Siseministeeriumi eelarvest. 2018. aastal on eelarve ligi 975 tuhat eurot ning aastatel 2019 ja 2020 ligi 855 tuhat eurot.