Haridus- ja teadusministeerium: põhikooli lõpueksamite praegune kord ei täida eesmärke, analüüs soovitavate ümberkorralduste osas valmib juuliks

 (34)
Eksam
Foto: Madis Kallas

Kuigi eelmisel nädalal jäi avalikkuses kõlama, et haridus- ja teadusministeeriumil soovib põhikooli lõpueksamid kaotada, ei ole sellist otsust veel vastu võetud ja ministeerium alles analüüsib, kuidas praegu eesmärke mittetäitvat korraldust uuendada.

Eelmisel nädalal harisdusminister Mailis Repsi kokku kutsutud ümarlaud, kus erinevad osalised lastevanemate liidust, õpetajate liidust, õpilasesinduste liikmete hulgas ja mujalt küsimust arutasid, oli haridus- ja teaduministeeriumi teatel üks etapp eksamisüsteemi uuendamise protsessis. Ministeeriumi kommunikatsiooniosalkonna juhataja Tarmo Kurmi sõnul olid kõik osalised üldiselt ühel meelel, et praegune põhikooli lõpueksamite korraldamise kord ei täida oma eesmärke ja nõuab uuendamist.

Haridusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo ütles Delfile, et eesmärgid, miks eksameid korraldatakse, on eelkõige kontrollida, mis ulatuses on õpilane tedmisi omandanud ja anda tagasisidet nii koolile kui riigile haridustöö tulemuslikkuse ja võimalike vajakajääkide kohta. Ka kasutatakse ekameid mõnedesse koolidesse sisseastumisel.

Hollo sõnul on aga praeguses süsteemis mitmeid puudusi, mis ülalnimetatud eesmärkide täitmisele kaasa ei aita. Nimelt kipub praegu eksamiteks valmistumine muutuma eesmärgiks omaette, see võib õppmist ja arengut aga hoopid pärssida. "On risk, et nii õpitakse pingutma pigem selleks, et teistega võrreldes ennast tõestada, mitte suure õpihuvi tõttu," märkis Hollo. "Ei saa pidada mõistlikuks, et eksamisüsteem tingib "pingetaluvuse treeninguid"," ütles ta.

Seotud lood:

Hollo sõnul ei anna praegune süsteem korralikult ka koolile õppetöö korraldamise tulemuslikkuse kohta tagasisidet. Kuna põhikooli lõpus on kohustuslikud eksamid ainult matemaatikas ja emakeeles, on tagasiside õppetöö kohta vaid osaline. Koolid keskenduvad kohati vaid eelkõige nendele ainetele ja muu jääb tagaplaanile. Ka ei ole võimalik neid tulemusi kasutada jooksvalt konkreetsete õpilaste arengu toetamiseks, kuna kool saab tulmused alles siis, kui õpilased on juba lõpetanud.

Sama meelt on ka Tallinna ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt, kes leiab, et praegune eksamikorraldus viib tähelepanu õppijalt eksamitulemuste saavutustele. "Minu meelest oleks väga suur edasimineks, kui võimaldame koolil saada täpset ja adekvaatset informatsiooni, aga sellega ei kaasneks meeleheitlik drill riigieksamiteks," märkis ta küsimust kommenteerides.

Lisaks ainesisu kontrollile on Eisenschmidti arvates väga oluline välja töötada ka üldoskuste nagu näteks õpioskuste, sotsiaalsete oskuste ja kriitilise mõtlemisevõime hindamise vahendid. Ka need ei peaks olema mitte õpilasele tunnistuse kätteandmise tingimuseks, vaid eelkõige koolile tagasiside võimaldamiseks.

Esienschmid toob välja kolmandas ja kuuendas klassis korraldatavad tasemetööd, mille põhjal ei hinnata õpilasi, vaid mida kasutatakse koolile informatsiooni andmiseks selles osas, milles on töö olnud edukas ja mida oleks vaja arendada.

Haridus- ja teadusministeeriumis on praegu valmimas anaalüüs, mille põhjal võetakse seisukoht, kuidas eksameid korraldada, kas need asendada erinevates kooliastmetes toimuvate tesemetöödega või leida mingi muu lahendus. Praegu on töös koolidelt ja teiste osalistelt saadud vastuste analüüs, mis peaks valmis saama juulikuuks. Muudatustega loodab miniteerium riigikogu ette jõuda aasta lõpuks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare