“Kui Robertson ütles, et suur osa [NATO liikmete — Postimees] armeesid on ainult paberil, siis tuleb kahjuks tunnistada, et ka meil on see nii, isegi paljude territoriaalüksuste valmimisega,” ütles Hanson intervjuus Postimehele.

Minister lisas, et neist sõnadest järeldub Eesti kohustus täita NATO-le antud sõna ja valmistada lubatud jõud lubatud ajaks ette.

Kuna Eestis on kaitsekuludeks lepitud kokku kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist, peab Eesti tegema valikuid. Hansoni sõnul tuleb võrreldes praeguste kaitsejõudude arengukavadega midagi ära jätta.

“Võttes aluseks Robertsoni tähelepanekud, tuleks territoriaalstruktuuridele vähem panustada,” järeldas minister.

Hanson nentis, et tulevikus peaks Eesti kaitseväe tuumikuks olema brigaad, mida praegu alles luuakse.

Ühtlasi tähendab see ajateenijate hulga vähendamist ning elukutseliste sõjaväelaste arvu suurendamist, sest missioonidel saame kasutada ainult professionaalseid sõjaväelasi.

“Nende arvu suurendamine on paratamatu,” ütles Hanson. “Ajateenijad peaksid moodustama elukutseliste kaitseväelaste kasvulava.”

Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts ütles ajalehele, et praegu kasutab Eesti välismissioonidel umbes nelja protsenti maaväe koosseisust. Tema hinnangul oleme sellega saavutanud NATO keskmise.