Hanson ütles Tallinnas rahvusraamatukogus reedel peetud riigikaitsepäeval esinedes, et ennekõike peab Eesti üritama ja ideaalis ka suutma olla NATO-s aktiivne subjekt, mitte alliansi normide ja suhete perifeerne objekt.

“Eestile on ohtlikuim marginaliseerumine NATO-s. Julgeoleku passiivse tarbimise asemel on Eesti huvides olla julgeoleku aktiivne kujundaja,” rääkis kaitseminister.

Hansoni sõnul on selge, et Eesti esmaseks julgeolekuhuviks NATO liikmena on seista hea selle Lääne tugisamba terviklikkuse ja koostöövõimelisuse eest. “Alliansi liikmena on loomulik, et arvestame oma kaitseväge ümber korraldades ja selle eri struktuure rahastades nende vajaduste ja suundumustega, mida on endale ja meile seadmas NATO,” rääkis Hanson.

Reformierakondlasest kaitseminister tõdes, et Eesti riigikaitse tulevikusuundumuste üle käimasoleva diskussiooni elavus kinnitab, et riigikaitse sisus ja rõhuasetustes tuleb muutunud ohuhinnangu ja NATO liikmelisusest tulenevate kohustuste taustal uuesti kokku leppida.

“Usun, et aeg Eesti ühiskondlikule riigikaitsekokkuleppele uue sisu andmiseks on küps,” teatas Hanson oma kõnes.