“NATO julgeolekut hinnatakse NATO ohuhinnanguga ja seda teeb allianss ise. Kas see julgeolek kasvas või kui palju, on NATO hinnata. Seda ei saa keegi kolmas teha. Sealhulgas ka mitte Venemaa,” ütleb Hanson. Samas mööndes, et Venemaad võib siiski pidada NATO partneriks.

Hanson lisab, et esimest korda on NATO ohuhinnangu andmise juures ka Eesti. Saame siin oma panuse anda ja väljendada ohtusid ning hirme, mis meil on kelle suhtes iganes, selgitab ta.

Ivanov teatas laupäeval pärast Peterburis peetud kohtumist USA kaitseministri Donald Rumsfeldiga, et Balti riigid on julgeoleku tarbijad, mitte tootjad. Ta lisas, et neli Leedus asuvat

NATO lennukit ei kujuta Venemaa jaoks sõjalist ohtu. Samas nentis Ivanov, et teoreetiliselt võiksid NATO lennukid 2-3 minutiga Peterburi jõuda.

“Aga me ei mõista, kuidas aitavad need hävitajad võidelda al Qaeda või Talibaniga? Ainus, mille vastu need saavad suunatud olla, on mingi müütiline nõukogude oht,” lisas ta.

Hansoni sõnul tagab õhuturve riikide rahu. “Balti riigid ei suuda veel iseseisvalt õhuturvet teostada. NATO liikmena laienevad meile

NATO õhuturbe standardid ja me saame õhuturbeks abi NATO partneritelt.”

Hansoni väitel turvavad kõik riigid ka rahuajal oma õhuruumi. Seda teeb ka Venemaa, sõltumata al Qaeda olemasolust, märgib ta. Hanson ei näe Ivanovi sõnades midagi uut. “Sama teemat oli ka veebruaris Berliini julgeolekukonverentsil tema suust kuulda.”

Hanson nimetab terrorismivastast võitlust vaid üheks NATO tähtsatest eesmärkidest. “See tähendab, et teised pole ära kadunud.”

Rumsfeld teatas aga Peterburis, et Venemaa suhted on NATOga tihenemas. Tema arvates peaks Venemaa mõistma, et NATO ei kujuta ohtu Venemaa turvalisusele, vahendab New York Times. Venemaa mure kohta Baltimaade NATOsse astumise kohta nendib Rumsfeld napilt: “See on suhteliselt uus küsimus.”