Hanso: Türgi NATO-lt ilmselt sõjalist abi ei palu
Riigikogu väliskomisjoni esimees Hannes Hanso leiab intervjuus Delfile, et Türgi poolt tänaseks kokku kutsutud NATO kohtumisel sõjalist abi ei palu, vaid soovib pigem saada oma poliitikale toetust.
Milline peaks Teie arvates Eesti seisukoht olema, kui Türgi NATO-lt selles küsimuses sõjalist abi palub? Kas peaksime seda andma ja kui, siis millisel kujul?
Türgi ei ole NATO-lt kui organisatsioonilt sõjalist abi palunud. Praegu pole sellist palvet ka ette näha. Tõsi, juba mitu aastat tagasi palus Türgi oma territooriumile kaitseks Assadi režiimi vastu paigaldada Patriot raketikaitsesüsteemid. See palve ka rahuldati. Patriot süsteeme ISISe vastu kasutatud ei ole. NATO liikmed, kes ISISe vastastes sõjalistes operatsioonides osalevad, teevad seda kahepoolsete kokkulepete alusel mitte NATO kui organisatsiooni esindajatena. Kõige aktiivsemalt on ISISe vastu tegutsemas USA, kuid samuti ka näiteks Kanada ning UK. Neile lisaks mitmed NATO-välised araabia riigid.
Türgi soovib täna NATO liitlasi erakorraliselt kokku kutsudes saada oma tegevusele poliitilist toetust ning ilmselt ka tutvustab liitlastele oma plaane. Hiljuti saavutati oluline sõjalis-poliitiline läbimurre Türgi ja USA vahel. Nimelt lubas Türgi USA-le oma sõjaväelennuväljade kasutamist, millest seni oli mitmeid aastaid keeldunud. Senise Pärsia lahe baaside asemel saavad USA õhujõud - nii droonid kui ka hävituslennukid - operatsioone läbi viia sisuliselt Süüria piirialadelt. Varem tuli seda tega mitme tuhande kilomeetri kauguselt.
Eesti on välispoliitikas olnud seni pigem olnud nn kurdimeelne, kuid nüüd tahab Türgi ju sisuliselt abi võitluseks ka PKK vastu. Millise seisukoha siin Eesti võtma peaks ja miks?
Ma ei leia, et Eesti positsioon on olnud kuidagi kurdimeelne. Eesti on aktiivselt toetanud Türgi läbirääkimisprotsessi EL liikmelisuse saavutamiseks. See tähendab, et Türgi peab käituma euroopalikke väärtusi järgides, muuhulgas garanteerima kõigile oma elanikele inimõigused, vabadused, demokraatliku poliitilise süsteemi jne. See puudutab ühtmoodi nii kurde kui ka kõiki teisi Türgis elavaid kümneid erinevaid rahvusgruppe. Kindlasti ei toeta Eesti kunagi ekstremistlike või terroristlike meetodite abil probleemide lahendamist, olgu selle organisatsiooni nimi PKK või midagi muud.
Türgis hiljuti toimunud parlamendivalimstel saavutas kurdide partei väga tugeva tulemuse ning on kurdide kõrval populaarne ka paljude uuendusmeelsete türklaste seas. Türgil on viimastel aastatel arenenud väga konstruktiivsed ja pragmaatilised suhted Iraagi Kurdistaniga. Kindlasti ei tohi NATO liikmesriigid Türgi kurde ja ISISe terroriorganisatsiooni samasse patta panna. Tegu on väga erinevate liikumistega, millede eesmärgid on väga erinevad.
Mida Teie üldse isiklikult Türgi sellisest palvest arvate ja mis põhjusel nad seda teha võisid?
Türgi seisab silmitsi väga ulatuslike julgeolekualaste väljakutsetega. Olukord kogu Türgit ümbritsevas regioonis on nii lõuna kui ka ida pool on erakordselt pingeline. Türgis on täna umbes kaks miljonit Süüria sõjapõgenikku, toime on pandud terrorirünnakuid, ka Türgi politseinikud on rünnakutes hukkunud. Artikkel 4 põhjal on Türgi NATO erakorralisi kohtumisi kokku kutsunud ka varem. Olukorra pingelisust arvestades on Türgi soov teemat liitlastega tõstatada igati mõistetav.
Märkuseks: 28 NATO liikmesriigi esindajad kogunevad täna Türgi kutsel Brüsselisse erakorralisele kohtumisele, et arutada Türgi võitlust Islamiriigi ja Kurdistani tööpartei (PKK) võitlejate vastu. Artikkel 4 arutelu on osa NATO solidaarsusest. Artikkel 4 konsultatsiooni kasutab alliansi liige teda ähvardava ohu arutamiseks liitlastega, sealhulgas liitlaste informeerimiseks riigi enda poolt ohu kõrvaldamiseks tehtava kohta. Konsultatsioon ei tähenda tingimata sõjalise abi andmise palvet.
