Hanso sõnul peab Eesti põgeniketemaatikat käsitledes käituma vastutustundliku rahvusvahelise kogukonna liikmena.

"Kindlasti ei ole meie huvides üritada seda probleemi ignoreerida. Põgenikud ja nende suur arv on kui haiguse sümptom. Haiguse põhjustega tegelemata ei saa seda teemat käsitleda. Kõrge tara ehitamine, mida mõned võib-olla näha sooviks, on lihtalt probleemiga tegelemise teesklemine ja see ei vii perspektiivis kuhugi. Väga tähtis on, et Euroopa tasandil tekiks mõistmine, et lihtsalt paarikümne tuhande isiku laialijaotamisega me probleemi sisu ehk Lähis-Idas ja Aafrikas kuhjunud probleeme, ei lahenda. Kas Eesti peaks mingis vormis põgenikele abi ja kaitse andmises osalema? Jah, peaks küll," leiab väliskomisjoni juht.

Hanso tõi välja, et põgenike aitamise suurim koormus on täna arengumaadel ning meil on moraalne ja õiguslik kohustus kaitsta ja aidata neid, kelle inimõigusi rikutakse ning toetada hädasolijaid, kuid me peame arvestamaka meie võimekust.

"Eesti infrastruktuur ei võimalda juurde võtta kohe ja palju ehk kindlasti ei suudaks me lähima aasta jooksul vastu võtta 326 inimest ja tagada neile elamis-, töötamis- ja õppevõimalused. Seetõttu sõltub konkreetne number ikkagi sellest, kui palju on meil võimekust," arvab Hanso.

ÜRO reeglite järgi otsustab iga riik ise nii põgenike hulga kui ka selle üle, keda täpselt ta soovib. Lisaks peavad põgenikud olema ka ise nõus ettepanekuga ümber kolida Eestisse. "Mis vormis, tingimustel ja ulatuses põgenike aitamine toimub ­ kõik see on läbirääkimiste küsimus," ütles Hanso.

"Oluline on, et põgenike aitamise teemal toimuv diskussioon ei muutuks populistlikuks lahmimiseks ning meie inimeste mõttetuks hirmutamiseks," lisas Hanso.

Sotsiaaldemokraadid arutlevad põhjalikult antud teema üle 3. juunil ning selleks kaasatakse erakonna seisukoha väljakujundamisse nii valdkonna spetsialiste kui ka kodanikuühiskonda.