„Paju lahing kui üks verisemaid ja otsustavamaid Vabadussõjas näitas Eesti kaitseväelaste vaprust ja otsustavust. Kuperjanovlased koos Soome vabatahtlike Põhja Poegadega vallutasid punastelt tagasi mõisasüdame, mis avas tee nii Valka, aga kaugemale, Riia ja Pihkva suunas,“ ütles Hanso. „Toonast lahingut, eelkõige kuperjanovlaste surmasalgavat pealetungi peavad sõjaloolased jätkuvalt üheks olulisimaks lahinguks, mis Eesti pinnal peetud ja mis ühtlasi on näidanud Eesti sõdurit tema kõige paremast küljest.“

Hanso sõnul on toonasest lahingutegevusest nii mõndagi aktuaalset ka tänasesse päeva üle kanda. „Kõige olulisem on relvavendluses peituv tugevus. Vabadussõjas olid eesti mehed oma valdavas enamuses väljas vaba Eesti eest, me ei räägi mitte kodusõjast, vaid vabadussõjast. Eesti sõdurid võitlesid isamaa vabaduse nimel, vaid väheseid meelitas uus ja võõras ideoloogia vastasrinda sõdima. Eestlased sõdisid toona oma kodupinna eest ning on jätkuvalt täna valmis seda maad kaitsma,“ rääkis Hanso.

„Samuti oli tookord ja on jätkuvalt täna väga oluline roll meie liitlastel. Vabadussõja ajal olid siin meil abiks vabatahtlikud soomlased, rootslased, taanlased, loomulikult ka Eestist pärit venelased, sakslased, juudid ja paljud teised, kes võitlesid au ja uhkusega vaba Eesti eest,“ ütles Hanso. „Tänasel päeval on meil samamoodi abiks relvavennad Ameerika Ühendriikidest, samuti ootame juba sel aastal siia üksusi Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Vabadussõja-aegse relvavendluse vaim elab meis edasi.“

Täna meenutati 97 aasta möödumist Vabadussõja ühe olulisimast, Paju lahingust. Soome vabatahtlike rügemendi Põhja Poegade liikmeid mälestati Valga Jaani kirikus. Lahingus osalenuid meenutati Paju lahingu monumendi juures Tõlliste vallas.

31. jaanuaril 1919 Paju mõisa all Valgamaal peetud lahingus vallutasid vähem kui 700 Kuperjanovi partisanide rügemendi ja Põhja poegade rügemendi võitlejat Paju mõisa, mida kaitses umbes 1200 punaarmeelast, valdavalt Läti kütid. Lahingus langes umbes 300 punaarmeelast ja üle 150 Eesti poolel võidelnu, surmavalt sai haavata ka partisanide rügemendi juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri 2. veebruaril Tartus.

Liitu uudiskirjaga