Väliskomisjon keskendus tänasel istungil Euroopa rändepoliitikale ning kuulas ära välisministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, MTÜ Pagulasabi juhataja ning Euroopa Parlamendi liikmete Urmas Paeti ja Indrek Tarandi seisukohad.

Hanso sõnul ei ole põhjust rääkida sellest, et kõik põgenikud alaliselt Eestisse elama jäävad, sest võimalik on ka nende tagasipöördumine oma kodumaale kui seal kaob oht nende elule.

„Selliseid näited on paljude maailma riikide puhul küllaga,“ rääkis Hanso. „Pagulasteemalist debatti pidades peame meeles pidama, et eestlased on ajaloos olnud sunnitud kümnete tuhandete kaupa oma kodudest võõrsile pagulusse minema ning oleme alati olnud tänulikud riikidele, kes meie inimestele kaitset pakkusid.“

Komisjoni aseesimehe Enn Eesmaa sõnul peaks Eesti otsustavalt ja konstruktiivselt tegutsema ning oma positsioone kaitsma. Võimaluse korral võiks Eesti keskenduda näiteks orbude vastuvõtmisele või avaldama soovi võtta vastu lähematest sugulastest koosnevaid perekondi.

Komisjoni liige Valdo Randpere, kes on ka ise pagulasena Rootsis elanud, tõi välja, et Eesti võiks käima panna vabatahtliku põgenike programmi sõltumata võimalikust kvoodist.

Komisjoni istungil oli kõneks ka pagulaste tööle värbamine. Euroopa direktiivi järgi tekib neil õigus tööturule siseneda hiljemalt üheksa kuud pärast varjupaiga taotlemist.

Tänasel lastekaitsepäeval märgiti, et maailmas on 51 miljonit põgenikku, kellest umbes pooled on lapsed. Tähtis on mõista, et üle 80 protsendi maailma põgenikest asuvad arenguriikides ning vaid väike osa neist suundub kaitset otsima Euroopasse.