Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso leiab, et liitlaste saabumine Tapale toob endaga kaasa olulised muutused. „Riigi julgeoleku seisukohalt on oluline, et liitlased on meiega, kindlasti on nende saabumisel ka majanduslik mõõde kohalikule ettevõtlusele, mida peame õigesti ära kasutama. Töökohad ja ettevõtlus on oluliseks garantiiks, et kohalik kogukond oleks liitlaste osas positiivselt meelestatud,“ rääkis Hanso.

Hanso sõnul muutub piirkond täielikult ja seetõttu on eriti oluline, et kohalikud elanikud ja ettevõtjad näeksid selles võimalust ning kasutaksid selle ära. Ta viitas, et 1300 sõjaväelase saabumine Tapale kahekordistab valla ostujõudu. Tema sõnul tuleb ettevõtjatel see olukord maksimaalselt ära kasutada ja luua ka uusi töökohti. „Inimesed saavad aru, et sellest on palju kasu,“ ütles ta. „Peame tekitama olukorra, et liitlased tahaksid siin olla võimalikult kaua.“

Komisjoni liige Johannes Kert tõi välja, et Moskva on reageerinud närviliselt Balti riikidesse liitlasvägede saabumise plaanile, esitledes seda eksitavalt kui NATOpoolset agressiivset sammu. Tuginedes saadud kogemustele Saksamaal ja Leedus võib tema sõnul eeldada teatud tõenäosusega provokatsioonide ohtu eelkõige infooperatsioonide näol.

Komisjoni esimehe sõnul käib Tapal praegu ulatuslik ehitustegevus. Eesti ehitusettevõtted rajavad uusi kasarmuid, sööklat ja teisi garnisonile vajalikke objekte, millega kaasneb tööhõive. Hanso sõnul on komisjon huvitatud osalemisest Tapa arengut puudutavatel aruteludel ja teeb kindlasti lähiajal ka visiidi regiooni.

Vallavanem Alari Kirt selgitas komisjonile, et liitlaste saabumiseks ettevalmistamisega on tegeletud juba paar aastat. Tema sõnul on juurde tekkinud juba uusi söögikohti ja oodata on veel lisa. Kitsaskohana nägi ta väheseid sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi. Vaja oleks korda teha linna staadion, rajada näiteks ujula ja avalikke palliplatse. Investeeringuid vajab vallavanema sõnul ka teedevõrk.

Tapale saabub liitlaste lahingugrupp alates märtsi lõpust. Lahingugruppi panustavad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa kokku umbes 1300 sõjaväelase ning rasketehnikaga.