Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et liitlasriikide kaitseministrid toetasid vajadust tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut, sealhulgas suurendada liitlaste kohalolu alliansi idasuunal, teatas kaitseministeerium.

„On selge, et liitlased mõistavad meie julgeolekualaseid väljakutseid ning Varssavi tippkohtumiseks tullakse välja konkreetsete lahendusettepanekutega,“ ütles Hanso. „Eesti julgeoleku jaoks on oluline, et liitlased suurendaksid oma relvajõudude kohalolu meie regioonis. Ootame siia täiendavaid üksusi kui ka varustuse eelpaigutust. Tänaseks on selge, et meie suurimate liitlaste hoiakutes on toimunud pööre ning meie piirkonna julgeoleku tagamine on muutunud alliansi üheks olulisimaks prioriteediks.“

Kaitseministrid vaatasid oma kohtumisel üle eelmisel tippkohtumisel Wales’is kokkulepitud NATO valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan, RAP) rakendamise ning leiti, et suur osa toona kokku lepitud julgeoleku tagamise ja liitlaste toetamise meetmetest on edukalt rakendunud.

Nii on NATO kolmekordistanud oma reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) suurust, loodud on uus eriti kiire valmidusega sihtüksus (Very High Readiness Joint Task Force, VJTF), ning alliansi idatiivale, sealhulgas Eestisse, on rajatud kaheksa NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit, NFIU).

NATO kaitseministrid arutasid kohtumisel läbi NATO otsusprotsesside ja kriisireguleerimise mehhanismide võimalikud parendamist vajavad aspektid, et parandada alliansi valmisolekut. Samuti arutati uusi tegevusplaane ja arenguvõimalusi kübervaldkonnas ja hübriidohtude ohjamisel. Saadi ka ülevaade Georgia julgeoleku-alastest reformidest ning avaldati toetust Georgia edasistele püüdlustele suuremaks integreerumiseks NATOga. Kaitseministrid arutasid ka ettepanekut rakendada NATO kiirreageerimisjõudude laevastikku põgenikekriisi ohjamiseks Vahemerel.