„Me ei saa ära unustada, et Türgi ja Lõuna-Euroopa riikidel on praegu väga selged julgeolekuväljakutsed. Kuid meie huvides on, et olulisi väärtusi ei vahetataks lühiajaliste huvide vastu,“ ütles Hanso, vahendab kaitseministeeriumi pressitalitus. „Meie väljakutse on meile oluliste väärtuste hoidmine. Me peame veenma oma liitlasi ja saame seda teha näidates, et ka nende huvid on meile olulised.“

Kaitseministri sõnul on viimastel aastatel julgeolekupoliitika mõtlemises tuldud tagasi kahe jalaga maa peale ning 90ndatel levinud arvamus muutunud maailmast ei kanna enam.

„Jätkuvalt peame me tegelema nii konventsionaalsete kui ka uued ohtude sealhulgas ka hübriidohtudega. Kui meie oleme oma idanaabri käitumise osas alati skeptilisemad olnud, siis praeguseks on ka teistele liitlastele selgeks saanud, et unistuste periood on läbi, me peame reageerima,“ rääkis Hanso. „Meie partnerid on hakanud aru saama, et konventsionaalse sõja oht on olemas ka siinsamas. Vahepeal olid need ohud mujal, me orienteerusime ka siin Eestis rohkem ümber kaugematele kriisidele. Kuid praegu on NATO ja ka meie taas ümber orienteerunud, ohud on ka siinsamas olemas.“

Hanso sõnul on julgeolekualastele väljakutsele igal riigil eraldi vastu seista raske, pigem on küsimus selles, kuidas me koos seisame, Eesti positsioon selles diskussioonis on silmapaistev tänu tõsisele panustamisele iseseisvasse riigikaitsesse.

„Meie põhimõtteline otsus kulutada 2 protsenti SKPst riigikaitsele annab meile moraalse üleoleku pajudest teistest riikidest ning tõstab meid esile,“ ütles Hanso. „Nii aastatagune Ameerika Ühendriikide presidendi visiit Eestisse kui ka hiljutine USA õhuväe uusimate hävituslennukite F-22 külaskäik siia on sõnumitena olulised, meie kaalukategooria on suurem kui esmalt võiks arvata. Läänemere piirkonna naabrite poliitilistel debattidel kaitsekulutuste tõusu või NATO liikmelisuse osas tuuakse meid eeskujuks ning küsitakse meie hinnanguid.“

Täna Roostal alanud XXXIII Kõrgemate Riigikaitsekursuste eesmärgiks on tutvustada seal osalevatele poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmanda sektori esindajatele Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.

Nädalase kursuse käigus saavad osalejad ülevaate rahvusvahelisest olukorrast meie piirkonnas, sõjalisest riigikaitsest, siseturvalisusest ja laiapindsest riigikaitsest ning uusimatest arengutest sõjanduses. Samuti tutvuvad kursuslased Ämari Lennubaasi võimekustega.

Kõrgemaid riigikaitsekursuseid on korraldatud alates 1999. aastast, kaks korda aastas peetavad kursused on tänaseks läbinud 1700 inimest.