Avaldame kaitseminister Hannes Hanso kommentaari täimahus.

On tervitatav, kui erinevad mõttekojad analüüsivad meie piirkonna julgeolekuohte. Sellised uuringud aitavad meie liitlastel veel paremini aru saada vajadusest täiustada sõjalise heidutuse võimet siinses regioonis. Putini Venemaa on meie piiri taga järjest suurendanud sõjalist jõudu ning viinud läbi provokatiivseid õppusi. Sellisele ühepoolsele eskalatsioonile vastamiseks ning usutavaks heidutuseks peab NATO oma kohalolekut regioonis veelgi suurendama. Justnimelt seda NATO teebki ning ma olen kindel, et meie liitlased kinnitavad seda üha suureneva kohaloleku näol meie regioonis.

Eesti on igal juhul valmis tõhusalt vastu seisma igasugusele sõjalisele rünnakule. Mõttemängud lugemaks tunde Eesti vallutamiseni võivad küll olla intellektuaalselt huvitavad, kuid sisult on need ebaadekvaatsed spekulatsioonid. Tegemist on praeguses rahvusvaheliste suhete olukorras ülimalt ebatõenäolise stsenaariumiga. Eestit ei ähvarda lähimas tulevikus otsese sõjalise rünnaku oht.

Eelkõige on selliste mõttemängude puhul ebaselge, milliste Eesti iseseisva kaitsevõime tegelike ressurssidega seejuures arvestatakse. Eesti kaitseväe sõjaaja koosseis kasvab mobilisatsiooni läbiviimisel kordades suuremaks kui rahuaegne võimekus, mobilisatsioonisüsteemi efektiivsust tõestasime alles möödunud aastal suurõppuse Siil 2015 käigus. Meil on kogu riiki turvavaibana kattev Kaitseliit, mille liikmed on valmis sisuliselt kohe sekkuma võimaliku ründe korral. Lõpuks ei maksa unustada, et Eesti on ka maailma võimsaima sõjalise alliansi NATO liige, mis tagab nii poliitilise kui sõjalise heidutuse ja on valmistanud ette ka konkreetsed sõjalise kaitse plaanid meie kaitsmiseks.

Ilmselt ei osanud mõttekoda oma analüüsi tegemisel arvestada ka asjaoluga, kus Ameerika Ühendriikide valitsus suurendab oma Euroopa väekontingendi eelarvet neljakordseks. Lisaks USAle lisanduvad Eestisse sel aastal ja Saksamaa ja Suurbritannia maaväe üksused ning jätkuvalt kasutavad liitlased Ämari lennubaasi õhuturbebaasi ja väljaõppekeskusena. See asjaolu annab Eestile kindluse, et liitlased võtavad meie piirkonna julgeolekuohte äärmiselt tõsiselt ning et liitlaste kohaloleku suurendamine – mida ka RANDi raport soovitab – ka reaalselt toimuma saab.