Hanno Pevkur Eston Kohveri saagast: oli selge, et asi on vaja lahendada teenistuste vahel

 (21)

Eston Kohveri pressikonverents
Eston Kohveri pressikonverentsFoto: Hendrik Osula

Eston Kohveri röövimise päeval, 5. septembril 2014, oli toonane siseminister Hanno Pevkur parasjagu Leedus Vilniuses Balti siseministrite kohtumisel. "Istusin parasjagu kohvipausil, kui Eestist tuli teade – kapo ohvitser on röövitud," meenutas Pevkur.

Sellel hetkel sai Balti siseministrite kohtumine Pevkuri jaoks muidugi läbi ning ta lendas tagasi Tallinnasse. Juba Leedus hakkas Pevkur otsima kontakti ka Venemaa tippudega, proovides saada ühendust siseminister Vladimir Kolokoltseviga ning teisalt ka FSB-d kureerivate inimestega. "Esimene signaal, mis mulle Venemaalt tuli, oli see, et tippjuhtkond ei teadnud toimunust. Lubati uurida ja kõne tagasi võtta, kuid ilmselt said nemadki vahepeal juba ettekande toimunu kohta ning nii kontaktialtid nad enam polnud," meenutas Pevkur kolme aasta taguseid sündmusi.

Samal päeval, 5. septembril kell 16 toimus ka kapo pressikonverents, kus üldsõnaliselt teavitati avalikkust teavitati juhtunust – tollel hetkel polnud veel täpselt teada, mis ikkagi juhtus. Sama päeva õhtuks hakkas toimunust mingisugune pilt ette tulema. "Minule oli selle sama päeva õhtuks selge, et asi on vaja lahendada teenistuste vahel," tõdes Pevkur, kes mõnda aega hiljem kohtus Kolokoltseviga siiski Monacos Interpoli ürituse raames, kus nägi aga, et jutu üles võtmine Eston Kohveri teemal tulemust ei anna, kuna FSB ei allu Venemaal mitte siseministeeriumile vaid otse presidendi administratsioonile.

Loe veel

Seotud lood:

Pevkur tõdes, et kõige ehmatavam oligi ilmselt algne teade Eston Kohveri röövimise kohta. "Edasist protsessi - kindlasti küll närvilist – saab tagantjärgi lihtsalt meenutada. Kohver rööviti, siis hakkas tegevus tema kojusaamiseks ja huvide määratlemiseks, seejärel toimusid läbirääkimised ning siis oli Eston kodus," võttis Pevkur närvesööva aja lihtsustatult kokku.

Kapo peadirektori Arnold Sinisaluga oli Pevkur Kohveri teemal pidevas kontaktis, uut infot said osapooled tavaliselt aga eelkõige siis, kui konsul Signe Matteus oli Kohveriga kohtunud. Neist kohtumistest, mitte küll detailsest sisust, teavitati alati ka meediat. "Kõige olulisem oli aga ikkagi see hetk, kui kokkulepe FSB-ga Kohveri välja vahetamiseks sõlmitud sai," tõdes Pevkur. Detailidest, kuidas kokkuleppeni jõuti ning kes konkreetselt olid kokkuleppe taga, sellest ei räägita endiselt.

Varasemalt, 2015. aasta 30. septembril Eesti Päevalehele antud intervjuus on kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kelle vastutusalasse kuulub vastuluure, öelnud, et Eesti pool otsis kontakti Vene poolega, sest röövitud oli meie inimene. "Küsimused tekkisid kohe, kui Eston Kohver piiril Eesti poolelt rööviti. Kohe siis võttis kapo peadirektor Arnold Sinisalu ühendust FSB esindajatega. Kasutati kõiki võimalusi, et saada kontakti inimesega, kelle kaudu on võimalik alustada läbirääkimisi," meenutas Toots toona. Ta viitas, et läbirääkimised on väga tundlik teema.

"Ka vastasega on vaja saavutada teatud küsimuses usaldus. Selles mõttes oli ka Kohveri kaasus väga keeruline. Selliseid olukordi võib juhtuda igal teenistusel ja juba sellepärast ei saa nüansse lahti rääkida. Me teeksime enda olukorra juba eos keeruliseks, kui tulevikus midagi sellist juhtub," põhjendas Toots vaikimist. Teisisõnu – sellistes olukordades tuleb jõuda lahenduseni, mida mõlemad pooled aktsepteerivad ning mis on selles olukorras kasulik mõlemale poolele.

Siseministrina oli Pevkur üks neist vähestest inimestest, kes teadis, et vahetus toimub 26. septembril 2015. aastal Eesti-Vene piiril Koidula piiripunktis üle Piusa jõe viival sillal. Pevkur jälgis eemalt vahetust ka ise. Aga kuigi eriteenistuste maailmas on üheks eelduseks see, et kui kokkulepe on sõlmitud, siis see ka peab, ei saa asjas kuni lõpuni kindel olla enne, kui inimene reaalselt kodus on. Pevkur möönis, et isegi hetkel, mil sillal kohtusid Aleksander Toots, kes saatis vahetuskaubaks olnud Aleksei Dressenit ning Vene ohvitser, kellega koos oli Eston Kohver, ei saanud õnnelikus lõpus olla kindel enne, kui Toots ja Kohver sillalt maha astusid.

"Kõigepealt kohtusime sillal mina ja Vene poole ohvitser. Rääkisime omavahel mõne minuti, leppisime kokku üleandmise protseduuri. Vahetasime dokumendid: Vene pool sai meie presidendi otsuse Dressenile armuandmise kohta, mina sain dokumendi Kohverile armuandmise kohta. Seejärel läks kumbki meist oma meestele järele ja meie nelja vahel olnud kohtumine kestis ehk umbes kaks minutit. Kõik," meenutas mõni päev hiljem Eesti Päevalehele antud intervjuus toimunut Aleksander Toots.

Meenutuseks. Vahetuskaubaks olnud Aleksei Dressen on endine kapo juhtivspetsialist, kes mõisteti 2012. aastal süüdi riigireetmises. Kohus karistas teda 16-aastase vangistusega. Kohtuotsuse kohaselt töötas Dressen pikka aega FSB vastuluureteenistuse heaks. Et Dresseni vahetus Kohveri vastu teoks saaks, pidi president Toomas Hendrik Ilves Dressenile esmalt armu andma. Armuandmisotsuse allkirjastas Ilves New Yorgis päev enne Eston Kohveri vabastamist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare