Hannes Hanso: Tiibet on lakmustest paljude riikide jaoks

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Hannes Hanso Hanso ootab suure uudishimuga dalai-laama visiiti Eestisse. Samuti on tema sõnul huvitav jälgida, kuidas Eesti poliitikud Tiibetisse suhtuvad.

„Tiibet on lakmustest paljude riikide jaoks,“ rääkis Hanso Vikerraadio hommikuprogrammis. „Kas riigi välispoliitika on pragmaatilste huvidega ja ainult Hiina versiooni kummardav või väärtustepõhine, mis hindab okupeeritud riiki oma õiguste taastamisel.“ Tema sõnul suhtub Hiina Tiibeti toetamisse raevukalt.

Hanso sõnul on mõistetav, kui Eesti suhtub dalai-laamasse vägagi soojalt. Ta tõdeb, et Eesti poliitikud on näiteks Soome kolleegidega võrreldes teistsugused olukorras, sest Hiina on Soome jaoks väga tähtis majanduspartner.

Eesti Aasia-poliitikat pidas ta ebaõnnestunuks, sest Hiinaga, mis on maailma majanduses riik number kaks, on Eestil väga tagasihoidlikud majandussuhted. „Kõik võimalused Hiinaga majandussuhteid arendada on maha magatud, millest on tegelikult kahju, kuid see annab vabamad käed Eesti poliitikutel suhelda dalai-laamaga, nii, et riigi majandusele sellest palju kahju tekkida ei võiks,“ kõneles Hanso.

Et Eesti ise on tulnud kommunistlikuks süsteemist ja olnud ise okupeeritud, on iseenesest mõistetav, miks osad poliitikud ja rahvas suhtuvad Tiibetisse teisiti kui paljud teised riigid, leidis ta.

Hanso märkis, et kõik Ameerika presidendid, alates Nixonist, on dalai-laamaga kohtunud, samuti paljude Euroopa riikide peaministrid ja presidendid.

Territoriaalne terviklikkus on Hiina jaoks püha lehm

Hanso sõnul ei ole dalai-laama saavutanud oma eesmärki seetõttu, et territoriaalne terviklikkus on Hiina jaoks püha lehm. „Olgu see küsimus, mis puudutab Taiwani või Tiibetit,“ ütles ta. „Hiina on nõus üles võtma suure tüli ükskõik mis riigiga.“

Juba ammu ei nõua dalai-laama Tiibeti iseseisvust, vaid mõistlikku autonoomiat, et Tiibet saaks oma kultuuri edasi arendama. Praegu see kahjuks nii ei ole, tõdes Hanso. Hanso sõnul Hiina ei tunnista seda, kuna võib eeldada, et autonoomia nõudmine areneb edasi iseseisvuse nõudmiseks.

Hanso arvates tuleb dalai-laama loobumine poliitilise juhi kohast kasuks Tiibeti püüdlustele, sest eksiilis loodud valitsus annab tema hinnangul palju jätkusuutlikuma valemi kui dalai-laama.

„See võimaldab saada tal ka kõrgematasemelisi kohtumisi rahvusvahelises plaanis,“ tõdes Hanso. Ka Eesti presidendil on tema sõnul palju lihtsam hiinlastele öelda, et ta kohtub Rooma paavstiga, siis misk ta ei võiks kohtuda mõne teise usujuhiga. „See jätab riigijuhtidele vabamad käed dalai-laamaga kohtumiseks, aga teemade ring jääb samaks,“ ütles Hanso.

Hiina eesmärk on integreerida Tiibet

„Hiina poliitika eesmärk on integreerida Tiibet ja viia sinna ka võimalikult palju hiinlasi elama,“ ütles Hanso. Samal ajal on tiibetlased sunnitud tõmbuma küladesse ja mägedesse, et tegeleda oma kultuuriga.

Hanso rääkis, et Hiina on parandanud oma infrastruktuuri Tiibetisse saamiseks. Teedevõrk on oluliselt paranenud, rajatud on lennuühindused kõikidesse linnadesse ja ehitatud raudtee üle igikeltsa ja mägede, loetles ta.

Hanso, kes on ise kahel korral käinud Tiibetis ja pikka aega elanud ka Hiinas, tõdes, et Tiibeti asulad muutuvad Hiina asulateks ja buldooser käib neist üle.

Kui veel eelmise sajandi lõpus sai turistina Tiibetis vabalt liikuda, siis pärast 2008. aastal, enne olümpiamänge Tiibetis puhkenud rahutuste järel on kõikidel turistidel „giidid“ kaasas ja omapäi liikumist ei lubata.

„Tiibet on kordumatu ja unustamatu riik,“ ütles Hanso, kelle sõnul on Tiibeti loodus harukordne. „Need mäestikud ja Himaalajaga tipnev platoo.“