Hannes Hanso pole kaitseinvesteeringute edasilükkamisega rahul: seda sammu on riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta
"Koalitsioon on kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse lisainvesteeringuteks 20 miljonit eurot. Nii on minu teada ka koalitsioonilepingus kirjas," märkis endine kaitseminister ja praegune riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso oma Facebooki lehel.
"IRL on mingil põhjusel (ütlen ausalt, riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud) otsustanud sellest kokkuleppest taganeda. See on halb. Riigikaitse rahastamise stabiilsus ja nende vahendite eemalhoidmine poliitilisest päevapoliitikast on ülimalt oluline," leidis Hanso.
Ta küsis, miks ikkagi IRL-i juhitud rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis. "Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt."
Hanso sõnas, et tal on seda sammu riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta. "Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud. Kaks opositsioonierakonda on otsustanud selles küsimuses teha arupärimise. Toetan neid selles," lubas Hanso.
7. novembril kirjutas Eesti Päevaleht, et kaitseinvesteeringute programmis 2018. aasta eelarvesse planeeritud 20 miljonist eurost jäi alles ainult pool.
IRL-i endine juht ja kaitseminister Margus Tsahkna tutvustas Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepingusse kirjutatud kaitseinvesteeringute programmi valitsusele üksikasjalikult veebruaris. Selle sisu oli konkreetne: aastatel 2018–2020 panustatakse igal aastal kaitseinvesteeringutesse 20 miljonit lisaeurot.
Siis algasid IRL-is juhivangerdused, mis langesid kokku eelarve arutelude ajaga. Pärast parteisiseseid liigutusi sai IRL-i esimeheks Helir-Valdor Seeder, kel õnnestus eelarvesse kaubelda näiteks magusamaksu ärajätmine. Seetõttu kaotab riigieelarve järgmisel aastal kaheksa miljonit eurot.
Samasse aega jäi ka IRL-i ettepanek kaitseinvesteeringute programm ringi mängida, nii et 2018. aastal kulutataks 20 miljoni asemel 10 miljonit eurot, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot. Need arvud on kirjas ka mahuka eelarve seletuskirja tagumise otsa tabelites.
Kaitseminister Jüri Luige kinnitusel ei ole 10 miljoni euro 2018. aasta investeeringutest väljavõtmine seotud sellega, et IRL pidi leidma rahalise katte oma soovile jätta ära magusamaks. "Ei, konkreetsel juhul on tegu laskemoona kättesaamise ajaga," ütles ta. "Muidugi, laiemalt ja teiste eelarve kulutuste osas tuli maksutulu ärajätmisele kate leida, selles osalesid kõik ministeeriumid."
Investeeringute programmi 10 miljoni euro muudatust põhjendab Luik eelarvetehniliste nüanssidega. Eelarvet koostatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et kulu kirjutatakse eelarvesse piltlikult öeldes alles siis, kui ostetud kaup on käes.
"Tellitud laskemoon saabub 2019. aasta alguses ja seda kulutust ei saa enne tehtuks nimetada,"selgitas minister. "Laskemoona ei toodeta ohutuse tõttu lattu seisma, see tehakse tellimise peale. Lühike viivitus pole haruldane, riigikaitse seisukohast on makse liikumine pigem tehniline."
Ehkki selle aasta alguses oli selge, et 2018. aastal eraldatakse laskemoona hankimiseks lisaraha, nihutati sellest poole kulutamine pea kaks aastat hilisemasse aega.
