„Me kindlasti ei kavatse ELi kaitsedebatis pealtvaatajaks jääda, targem on arenguid oma nägemuse järgi suunata. Tegelikult teeb Eesti täpselt seda, mida Saksamaa kantsler Angela Merkel soovitas – eurooplased peavad enda julgeoleku tagamise oluliselt tõsisemalt enda kätte võtma, sest ajastu, mil saime täielikult toetuda teistele ehk USA-le, on mõnes mõttes möödas,“ ütles Hanso.

Riigikogu kiitis sel nädalal heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, kus NATO tugevuse ja ühtsuse kõrval on erilise tähelepanu all Euroopa Liidu mõjukus ja võimekus, ka ühenduse liikmesmaade ühise julgeoleku küsimustes.

EL-NATO süvenev poliitiline dialoog, tihenev koostöö ja oma tegevuse suurem vastastikune koordineerimine on ülivajalikud mõlema Eesti julgeolekut tagava organisatsiooni kõigile liikmetele, tõdes Hanso. On selge, et üks ei saa olla turvaline ja kaitstud ilma teiseta, nende liikmelisus kattub olulisel määral.

Hanso nimetas aga ülepaisutatuks hoiatusi president Trumpi perioodi USA suurest kõrvaletõmbumisest Atlandi-ülesest julgeolekuteljelt.

„Ajakirjaniku ja mõttekodalase Edward Lucase võrdluses meenutavad praegu transatlantilised suhted aina enam armastuseta abielu. Tunded on jahenenud, nõus, ent mina kasutan selle kohta väljendit mõistusabielu, sest USA, vaatamata erinevalt tõlgendatud Valge Maja avaldustele, on jätkuvalt Euroopas, Balti riikides, Eestis ning ma ei näe nende tagasitõmbumist,“ kinnitas Hanso, kelle sõnul on president Ilvesel õigus, kui ta vastas eitavalt küsimusele, kas me elame nüüd USA-järgse NATO ajastul.

„Ameerika Ühendriigid teavad ju ratsionaalselt mõeldes, et ilma Euroopata on ka nende julgeolek kaitsetum, seega nad vajavad Euroopa liitlasi, nagu meie vajame Ühendriikide tuge,“ rõhutas ta. „Mida president Trump aga tõesti tahab, on mitmete Euroopa liitlaste suurem panus oma julgeolekusse, paraku on seda esitatud segadust tekitaval viisil. Igatahes pole küsimus Eestis, kes on aastate jooksul täitnud kõik NATO ees võetud kohustused ja enamgi veel.“