"Selleks tuleks kas kaitsekulutusi tõsta või siis juba planeeritud tegevustest ja hangetest loobuda. Viimane ei oleks kindlasti riigikaitset parandav variant," ütles Hanso Delfile.

Mõnel ametikohal töötavate isikute palga hüvitamine, võttes aluseks näiteks reservväelase sotsiaalmaksuga maksustamise, võib osutuda Hanso sõnul ka ülimalt kulukaks. "Kutsumata samas kedagi jätta ei saaks kuna üksuse sooritusvõime on üksusepõhine," tõdes Hanso.

"Seda teemat käsitledes on oluline mõista, et riigikaitsekohustus on üks väheseid põhiseaduslikke kohustusi- iga kodanik on kohustatud meie ühise hüve ehk kaitstuse nimel ühes või teises vormis panustama," rääkis riigikaitsekomisjoni esimees.

Õppekogunemisel osaleva avalikus teenistuses töötava isiku palgavahe hüvitatakse Hanso kinnitusel üldjuhul ühekordse väljamaksega või preemiaga. Seadusest tulenevat kohustust selleks avaliku teenistuse seaduses praegu samas ei ole. Vastavat sellelesamale seadusele ametniku töösuhe õppekogunemise ajaks peatub, sellest ka ühekordne preemia.
Hanso ei näe ka, et hetkel oleks soovi avaliku teenistuse seadust selle küsimusega tegelemiseks avada.

"Mis puudutab eraettevõtetes töötavaid isikuid, siis siin riik ei saa käskida ettevõtjat nii-öelda omast taskust toetuse ja pärispalga vahet kinni maksta. Väga paljud ettevõtjad seda kokkuleppe korras siiski teevad ning see on väga tervitatav," märkis ta. Praegune olukord pole Hanso hinnangul ehk ideaalne, ent töötab siiski päris korralikult.

Alates tänavu 1. jaanuarist makstakse õppekogunemisel osaletud aja eest toetust olenevalt ametikoha põhiliigist järgnevalt: sõdurile 37 eurot, allohvitserile 40 eurot ja ohvitserile 50 eurot päevas. Lisaks hüvitab kaitsevägi õppekogunemisel osalejale piirmäära ulatuses sõidukulu sõiduks kogunemiskohta ja tagasi.