Tema sõnul on regioonil tohutu majanduslik-ja transiidipotentsiaal ja globaalsed keskkonnamõjud. „Kuna valdavalt on piirkonnas tegu NATO riikidega - Norra, Taani, Kanada, USA ning teisalt usinalt Arktikat militariseeriva Venemaaga, siis on iseenesestmõistetav, et NATO peab planeerimisprotsessis selle regiooniga arvestama.“

„Arktika on maailma kõige kiiremini soojenev regioon, see on uus reaalsus. Kliimamuutusest tingitud merejää sulamine, võimaldab arendada Arktika piirkonnas majandust. Sellega kaasneb nii globaalse laevaliikluse loogika oluline muutumine, täiendavate maavarade ja naftamaardlate kasutuselevõtt aga ka sellega seonduvad õiguslikud küsimused,“ tõi Hanso esile piirkonna tähtsuse.

Samas tuleb tema sõnul ette mõelda ka julgeolekuga seotud küsimustele, meresõidu ohutusele ja merereostuse vältimisele. Lisaks peab arvestama sellega, et Arktikast on saamas strateegiliste huvide raskuspunkt ka Hiina ja mitme teise Aasia suure majanduse jaoks.

Hanso osaleb NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee istungil Kanadas. Viie päeva jooksul on komitee arutelu keskmes Arktika säästva majanduse ülesehitamine, Arktika kogukondade toetamine ja nendega tegelemine, kliimamuutused ning Arktika keskkonna kaitsmine. Kõneainet pakuvad Kanada Arktika geostrateegiline tähtsus ja Kanada uue kaitsepoliitika raames võetud kohustused Arktikas, mille hulgas käsitletakse ka NATO osalust. Samuti räägitakse rahvusvahelisest koostööst Arktikas. Tutvustatakse ka Kanada kaitsetööstuse võimekust osaleda NATO projektides.

Arktika piirkonna riigid on Kanada, Taani Kuningriik (sh Gröönimaa ja Fääri saared), Soome, Islandi, Norra, Vene Föderatsioon, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.