"Ma väljendan oma muret ja mu väikeste silmade all on avatud suu," alustab Astok kirja, kus tunnistab, et kevadest saadik on kasvanud tema mure erakonna pärast ja see on viimastel nädalatel vaid süvenenud.

"Reformierakonnast, kes veel hiljuti oli uutest ideedest ja elegantsetest mõtetest pulbitsev lahe ja diskussioonialdis seltskond, on üsna kiiresti saanud loosungite keeles kõnelev ja vaid omaenda tõde taluv upsakas ja suletud kast," kirutas Astok.

"Me oleme jõudnud selleni, et me ei tunnista oma eksimusi ja me ei vabanda. Iga ülikoolis kaks kursust õppinud inimene, kes luges riigiprokuröri määrust rahastamis-asja lõpetamise kohta (mille avaldamist ma õiguse seisukohalt heaks ei kiida), saab mustrist aru, kuidas asjad tõenäoliselt olid. Iga vähegi mõtlev inimene mõistab, et kui 18-st kuulsast filmiklipist 8 on tehtud juhtivatest reformierakondlastest, siis kuskil selle taga on mingi kokkulepe. Jah, portreteeritavad ei pruukinud sellest teada, kuid see ei muuda asja," lisas Astok, lisades, et "me sildistame upsakalt kõiki, kes ei jaga piiritult ja pimesi erakonna arvamusi".

"Ja kui meile valmistab hirmu Memokraadi blogi ümber koonduv "grupp", siis peaksime ehk küsima, miks nende ideed on loetavad ja toetust pälvivad, reformierakondlaste esinemised ja väljaütlemised aga ühiskonnas protesti tekitavad?" küsib ta.

Astoki hinnangul ajab Reformierakonda närvi alternatiivne arvamus, kardetakse diskussiooni nii erakonna ees kui ka oma valijatega - "sest vaidlemine ja diskussioon võib meid nõrgana näidata ning murendada kuvandit Eestit helgele elule viivast ja õnne valemit tundvast Reformierakonnast".

"Seda kuvandit pole enam ammu. Kui keegi seda endistviisi usub, on see soovmõtlemine," väitis ta ning juhtis tähelepanu, et viimaste valmiste läbepakuküsitlused näitasid, et Reformierakonna poolt hääletajateks on vähese hariduse ja väikese sissetulekuga valijad, kuigi erakond peaks esindama ühiskonna mõtlevat ja edasiviivat osa, ettevõtjaid ja haritlasi.

Astok tegi kirjas viis ettepanekut edasiseks käitumiseks: esiteks, vabandada ja tunnistada valesid, teiseks, valitsuse värskendamist, kolmandaks, erakonna sees Andrus Ansipi "mantlipärija" ehk uue esimehe valimise algatamist, neljandaks ja viiendaks, oma erakonnakaaslastega ausasse ja avatud dialoogi asumist.

"Kui laps on varastanud õe kommi, siis ainus võimalus perekonnas usalduse taastamiseks on aus ülestunnistus ja lubadus enam mitte nii teha. See võib tähendada nurgas seismist, kuid loob eelduse edasisele usaldusele. Me peame endas leidma jõudu vabandada, et oleme viimasel ajal olnud upsakad, vassinud ja kogu tõde mitte ära rääkinud. Ja meil on sellepärast piinlik, me vabandame ja lubame, et nii enam ei tee. Ja see peab ka nii olema (me pole enam upsakad, ei vassi ja räägime tõtt), sest teatavasti sünnib väikesest valest ainult suurem vale. Ja meil peab olema jõudu ka tagasi astuda, et allesjäänutele ja uutele tulijatele anda tegevusruumi," kirjutas ta.