Haned söövad põllud paljaks

Erakordselt suured hallhaneparved ründavad tänavu kevadel mitmetes maakondades vastkülvatud põlde, mistõttu talunikud kardavad oma viljast ilma jääda.

Viljandimaa Tarvastu valla Linnamäe talu peremees Kalev Nukka rääkis Sakalale, et tema vastkülvatud teraviljapõllul sõi pühapäeval 300-400pealine haneparv. Talunik ei osanud veel arvata, kui palju haned mahakülitud otra ja nisu nahka olid pannud. “Eks see ole siis näha, kui vili tärkab,” lausus ta.

Ka 29 hektarit suvinisu ja otra külvanud sama valla Peegi-Kure talu peremees Endel Peek kurtis, et haned ründavad põlde. “Vahel on neid lausa tuhandeid,” lisas ta.

Loomakasvatusega tegeleva osaühingu Kivilõppe juhataja August Kikas oli näinud esmaspäeva hommikul oma heinamaadel tuhatkonda tiivulist. “Kogu rohu kisuvad üles,” kurtis ta. Edasirännet ootavate lindudega on hädas ka teised osaühingud ja paljud Võrtsjärve piirkonna talunikud.

Viljandimaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaak Põldma avaldas arvamust, et tegemist on läbi rändavate hanedega, kes ei lenda veel edasi põhjusel, et põhjapoolsed veekogud on veel jääs.

“Kui linnud suuremat kahju teevad, siis saab talunik nõuda selle hüvitamist nõuda,” ütles Põldma. “Selleks tuleb keskkonnateenistusele avaldus anda.”

Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg ütles, et põllukahjustuste korral moodustab keskkonnateenistus komisjon, kes hindab kahju suurust. Looduskaitsealuste liikide tekitatud kahju hüvitamise raha tuleb keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu riigieelarvest.

Möödunud aastal maksti peamiselt lindude ja hüljeste tekitatud kahju pärast välja 928.340 krooni.

Ka Raplamaa põldudel otsib tänavusel kevadel toitu erakordselt palju hallhanesid, kes ähvardavad paljaks süüa Raplamaa põldurite põllud. Hallhanesid on tänavu nähtud nii Raikküla kui ka Kehtna kandis. Raplamaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Uno Treieri sõnul tuli eelmisel aastal hallhanede kohta vaid üks teade Vigala kandist.

Haneparvi on maakonnas nähtud viimase nädala jooksul, kirjutas Nädaline. Treieri sõnul söövad haned põldudel eeskätt neid viljateri, mis on külvates jäänud maa peale.

Hallhani on Eestis üsna arvukas lokaalse levikuga liik, keda praegu pesitseb Eestis ligi 1500 paari. Hallhani on rändlind, kelle elupaigaks on roostikud ja randniidud. Linnu saabumine Eestisse ja siit lahkumine on seotud peamiselt jäälagunemise ja -tekkega. Toitu hangib lind maas sammudes, harva vees ujudes.