Hambaravihüvitist kasutas mullu üle 223 000 inimese, ette nähtud summast kulus ära üle 90 protsendi
„Suur hüvitise kasutajate hulk näitab selgelt toetuse vajalikkust. Kuna hambaravi on kallis teenus, ei saanud enne hüvitise jõustumist väga suur hulk inimesi Eestis endale hambaravi lubada. Rahalistel põhjustel jättis hambaarsti juurde minemata ligi 285 000 inimest. Need inimesed pidid väiksema sissetuleku tõttu tegema elus muid valikud ja sageli ei olnud hambaravi nende teenuste seas, mida igapäeva kulutuste kõrval lubada sai,“ selgitas tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Ministri sõnul ei hüvitatud hambaravi aastaid üldse, praegune valitsus otsustas aga vähendada hambaravi kulu just neil, kel seda kõige enam vaja. „85 euro suurune hambaravihüvitis on väga oluline riigipoolne tugi paljudele sihtrühmadele, nagu näiteks vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele,“ sõnas Sikkut. Suur hüvitise kasutajate hulk on tema sõnul ka lapseootel naiste ja alla üheaastaste laste emad seas, kellele samuti kehtib 85-eurone aastane hambaravihüvitis, väikese omaosalusega.
Haigekassa esmatasandi valdkonna juhi Külli Friedemanni sõnul on hambaravisoodustuse eesmärk parandada hambaravi kättesaadavust just neile, kes seda kõige enam vajavad. „Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud. Uurisime möödunud aasta sügisel hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja meie esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitiste kasutajates on need, kes saavad miinimumpalka või kellel puudub sissetulek. See tulemus näitab, et hambaravihüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole,“ kinnitas Friedemann.
Hambaraviteenustele, mida hüvitab haigekassa, on üle Eesti kehtestatud ühtne hinnakiri, mis on loodud koostööd hambaarstidega ning vastab tegelikele teenuste hindadele. Ühtne hinnakiri annab Friedemanni sõnul inimestele kindlustunde, et nad saavad igal pool sama raha eest sama palju teenust. „Hinnakirja uuendatakse regulaarselt, sinna on arvestatud juurde nii raviks kuluv aeg, seadmete kulu ning inimeste aeg ja palk. Sellest aastast rakendatakse hinnakirjas ka tervishoiutöötajate palgakomponent ja uus IT komponent,“ selgitas Friedemann.
„Hambaraviasutuste enda hinnad erinevad maa- ja linnapiirkondades päris palju ja kindlasti mõjutab ühtne hinnakiri ning haigekassa piirhind hambaravi teenusepakkujate sissetulekut erinevalt. Hinnakirjas ei ole loomulikult arvestatud Tallinna kesklinna rendi hindasid, vaid need on Eesti keskmised hinnad. Selge on see, et meie kõigi ühine raviraha ei pea hambaravist saadavat kasumit kinni maksma, vaid Eesti inimeste suutervist parandama,“ tõdes Friedemann.
Hambaravihüvitisega on liitunud üle 300 partneri ehk ligi pooled Eestis tegutsevad hambaravikabinetid. Kõik hambaravi partnerid leiab haigekassa kaardilt.
Täiskasvanute hambaravihüvitise läinud aasta eelarve oli 12 miljonit eurot, millest ära kasutati 11,3 miljonit ehk 94 protsenti. Täiskasvanute hambaravihüvitise eelarve selleks aastaks on üle 13 miljoni euro.
Alates mullu 1. jaanuarist saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50 protsenti arvest. Lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15 protsenti arvest. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja vanemad kui 63-aastased inimesed saavad hambaravihüvitist samuti 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15 protsenti arvest. Hambaravihüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Kui aasta vahetub, siis algab ka uus hüvitise arvestus.
