"Praeguse seisuga oleme sportlasega siin, aga treenereid ei taheta lennuki peale lasta, sest neil pole lisaks hallile passile kaasas ID-kaarti," rääkis Delfile vabavõitleja meeskonna liige, kelle sõnul ei saanud ei pea- ega abitreener ID-kaardi puudumise tõttu check-in'i teha.

"Uue passiga on uus seadus, mida inimesed ei tea: biomeetrilise passiga reisides peab kasutama ka ID-kaarti. Siin pooled inimesed ei teadnud seda. Öeldakse, et oleks pidanud kodulehelt vaatama, aga passi tehes ei öelnud keegi mitte midagi," sõnas mees, kelle sõnul on reisiseltskonnas kolm halli passiga inimest, kellel kõigil nimelt uued passid.

Kogu trall käib tegelikult elamisloa ümber, mille andmed on vanematele ID-kaartidele märgitud, kuid uutesse passidesse mitte. Vana halli passiga riigist lahkumisel selliseid probleeme ei olnud, kuna sinna oli elamisluba sisse kleebitud. Uue passi sisse enam aga elamisluba ei panda.

Info, et uutes välismaalaste passides elamisluba tõendavat kleebist pole, mistõttu peab reisil kaasas olema nii pass kui ka elamisluba tõendav ID-kaart, on tõepoolest kirjas ka Tallinna lennujaama kodulehel. "Kolmel inimesel on hall pass. Neist peakorraldajal olid vajalikud dokumendid olemas, peatreener hüppas takso peale ja läks kodust ID-kaarti ära tooma, abitreeneril aga ID-kaarti pole ja teda lennuki peale ei lubata," rääkis mees. Nii jäigi abitreeneril võistlusele kaasa sõitmata.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul peab koos halli passiga kaasas olema hoopis elamisloakaart ja ID-kaart seda asendada ei saa. "Ühel seltskonnaliikmel oli elamisloakaart kehtetu – läinud üle aja –, mistõttu ei lastud tal edasi reisida ja ta suunati dokumente korda tegema," rääkis Uldrich tänahommikusest juhtumist.

Uldrichi kinnitusel peab kolmanda riigi või nn mittekodaniku ehk välismaalase reisidokumentidena reisile suundujal kaasas olema elamisloakaart ja pass. "Kleebiseid ei panda juba aastaid passi," nentis Uldrich, kelle sõnul tuleb sarnaseid juhtumeid, kus halli passi omanikul pole reisile minnes elamisloakaarti, ette paar korda aastas.

Erinev info tuleneb sellest, et alates 2011. aastast elamisloa andmeid enam ID-kaardile ja kleebisena passi ei panda, vaid taotleda tuleb eraldi elamisloakaarti. Kui inimesel on ilma elamisloa kleebiseta pass, aga enne 2011. aastat välja antud ID-kaart, siis pole tal reisile suundudes elamisloakaarti siiski vaja, kuna vajalikud andmed on ID-kaardil olemas.

Tuleb aga tähele panna, et passi ja ID-kaardiga reisimine on 2010. aasta lõpus välja antud kehtivate ID-kaartidega võimalik veel vaid kaks nädalat ning 2005. aasta lõpus ja 2006. aastal välja antud ID-kaartidega veel kuni aasta, kuna toona kehtisid ID-kaardid kümme aastat. Kui elamisloa andmetega ID-kaart kaotab kehtivuse, peab halli passi omanikul reisile minnes kindlasti kaasas olema ka elamisloakaart.

Määratlemata kodakondsusega isikuid on Eestis praegu alla 84 000. Veel 15 aasta eest oli see arv üle kahe korra suurem, siis oli halli passi omanikke üle 170 000. Statistikaameti vanemanalüütiku Alis Tammuri sõnul väheneb nende inimeste arv esiteks Eesti kodakondsuspoliitika muutumise tõttu ja teiseks ka seepärast, et määratlemata kodakondsusega on enamasti vanemad inimesed.