Riigihaldusminister Arto Aas loodab haldusreformi seaduseks saada jaanipäevaks ning sellega valitsusse jõuda juba enne järgmise aasta 24.veebruari. Nüüdseks on kindel, et uute omavalitsuste piiriks saab 5000 inimest.

See on suur hüpe, sest praegu on ligi 80 protsenti Eesti omavalitsustest väiksema elanikearvuga. Haldusreformi ekspertkomisjoni kuuluva Tallinna ülikooli avaliku poliitika professori Georg Sootla sõnul on see küllaltki radikaalne reform, sest Euroopas on 5000 inimesest algavate omavalitsusteni jõudnud vaid neli riiki: Suurbritannia, Leedu, Taani ja Holland. Sealjuures toimus see Hollandis vabatahtlikult, mitte reformi korras.

Sügisel kõigis maakondades toimunud haldusreformi seminaridel selgus aga, et märkimisväärne osa kohalike omavalitsusjuhtidest sooviks veelgi radikaalsemaid reforme. Nii peeti kuues maakonnas mõistlikuks stsenaariumi, kus maakonna kohta oleks vaid üks omavalitsus. Siiski jätkab praegu valitsus kursil, kus mõne erandiga – väikesaared ja hõredalt asustatud piirkonnad – jääks omavalitsuste suuruseks 5000 ja rohkem elanikku.

Erinevad uuringud näitavad, et just 5000 on see piir, kust alates tekib omavalitsustel rahasääst, mis aitaks palgata rohkem erialaspetsialiste. „Praegu on vallavanem mees nagu orkester ja ta tegeleb kõigega üksi, suuremate valdade puhul saaks ta aga palgata oma ala asjatundjad. Nii sünniks ka paremad otsused,“ selgitas Sootla.

Ka tekiks valdadel võimalus tegeleda strateegilise planeerimisega, mida praegu väikestes omavalitsustes peaaegu ei tehtagi. „Vallavanema aeg kulub 90 protsendi ulatuses igapäevaprobleemide lahendamisele, selle peale, missugune peaks tema vald olema kümne aasta perspektiivis, ta tegeleda ei jõuagi,“ rääkis ta.

Ehkki 2017. aastast hakkab riik üksinda jäänud valdu liitma sunniviisiliselt, loodab Aas siiski, et enamik valdu ühineb vabatahtlikult. Et uue vallaga kaasneks automaatselt ka valimised, on tõenäoline, et enamik omavalitsusi ajastab liitumise just 2017.aasta kohalike omavalitsuste valimiste vahetusse lähedusse. Vallajuhtide motiveerimiseks näeb plaan ette 5000 ja suurema elanikearvuga valdadele senise ühinemistoetuse kahekordistumist.

Samuti makstakse vähemalt aasta ametis olnud, ent ühinemise tagajärjel töö kaotavatele, vallajuhtidele tervelt ühe aasta palk.