Avalduse autorid märgivad, et Narva haigla saab programmi kohaselt teise taseme haigla staatuse ning sinna peaks jääma 120 kohta. "See piirab spetsialiseeritud statsionaarse arstiabi ulatust," seisab avalduses.
Narva linnavolikogu esimehe asetäitja Nikolai Kulikov ütles neljapäeval BNS-ile, et praegu on haiglas 516 voodikohta, mis on kogu aasta vältel sajaprotsendiliselt täidetud.
Narva haigla ei suuda kohtade koondamise tõttu anda elanikele täies ulatuses ei plaanilist ega erakorralist abi, märkis linnavolikogu. Haigla teeninduspiirkonnas elab ligikaudu 100.000 inimest, kellest 67.395 on haigekassa liikmed.
Avalduses märgitakse, et Narvas on teravad sotsiaalsed probleemid - halb sotsiaalmajanduslik olukord, keskkond on saastatud, tööpuuduse tase kõrge ning kasvab invaliidide ja vaeste perekondade arv.
"Haigestumiste kasv ei võimalda Narva tervishoiusüsteemil probleemiga toime tulla nende meetodite ja vahenditega, mida programmi projektis soovitatakse," kirjutavad Narva volikogu saadikud. Nad märgivad, et see võib elanike hulgas kutsuda esile sotsiaalse plahvatuse.
Narva linnavolikogu tegi ettepaneku korrigeerida Eesti haiglate arenguprogrammi selles osas, mis puudutab Narva linna, ning mitte hakata seda ellu viima, kuni ei ole välja töötatud ja otsustatud kõik programmiga seotud sotsiaal- ja meditsiiniprojektid.
Saadikute sõnul toetab Narva linnavolikogu elanike nõudmist kohustada valitsust töötama välja piirkondade, esmajoones Ida-Virumaa majandusliku arengu programme ning mitte takistama linna kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmist.
Sotsiaalministeerium teatas vastuseks Narva volikogu avaldusele, et Eesti haiglate arengukava rakendamine 15 aasta jooksul on pikaajaline ja hoolikalt planeeritud tegevus, mille eesmärk on sotsiaalse plahvatuse vältimine ning stabiilse arengu tagamine.
"Paanika õhutamine Narva volikogu poolt on sügavalt vastutustundetu ja sihiteadlikult Narva sotsiaalset tasakaalu destabiliseeriv," sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Sotsiaalministeeriumi meditsiinistatistika büroo andmetel pole haigestumuse tase Narvas ega ka mujal Eestis viimastel aastatel oluliselt muutunud.
"Sellest lähtuvalt on alusetu väita, et ravivajadus ja haiglaressursi vajadus pole prognoositav ja planeeritav," lisas pressiesindaja.
