Haiglas pettunud mees: gangreeni diagnoosi asemel ütles arst, et vanaema on lihtsalt varba ära löönud
„Kogu juhtum on minu jaoks siiani uskumatu. Lihtsalt ei mahu pähe, kuidas sellised inimesed ravi osutavad,” sõnas mees. Kõik algas augusti lõpus, mil Raido vanaema sai peaajuinfarkti. Pärast seda oli naine umbes kolm kuud haiglas. Tema tervis paistis mehe sõnul paranevat, kuid halvenes detsembri lõpus järsult. „Minu õde käis 22. detsembril haiglas vanaema vaatamas ning märkas sinakat tooni varvast,” meenutas Raido vanaema tervise järsu halvenemise algust.
Murelikud lähedased helistasid vanaema arstile, kes ütles, et naine on lihtsalt varba ära löönud. „Tegelikult ei olnud vanaema sel hetkel võimeline kõndimagi,” sõnas Raido. Vanaema käidi vaatamas ka 31. detsembril, mil naise seisund oli märgatavalt halvenenud: sinakas-mustjas värv kattis juba ka teisi kehaosi. Lähedased palusid valveõe arvamust. „Anti viisakalt mõista, et opereerida enam ei saa ning jääbki üle ainult lõppu oodata, kuna patsient ei pruugi oma nõrkuse tõttu narkoosist välja tulla,” meenutas Raido. Gangreeniga seoses lähedased vanaema raviarstilt selgitusi ei saanudki, valvearst ütles vaid, et gangreen tekkis üleöö.
Lapselaps leidis, et kui tema vanaema oleks saanud kohe gangreeni diagnoosi, siis poleks see ehk edasi levinud ja probleem oleks piirdunud vaid varbaga. Seetõttu pöördus mees aasta lõpus kaebusega haigla poole. Vanaema suri vaid paar päeva hiljem. Vastuse sai mees haiglalt eelmisel nädalal. Selles nenditi, et probleem oli laiem ja varba amputeerimine poleks gangreeni ilmumist teistes kehaosades takistanud.
Haigla selgitas Raidole oma vastuses, et vanaemal oli raske üle kogu keha leviv veresoonte lupjumine ja selle tõttu ka veresoonte ahenemine. See selgitas ka suve lõpus tekkinud peaajuinfarkti. Haigla nentis, et vanaema arst arvas, et patsient on varba ära löönud, kuid selles diagnoosis tugines ta nii läbivaatusele kui ka vanaema enda sõnadele. „Olnuks [arsti] otsus, et see on gangrenoosne varvas, tulnuks ikkagi oodata, kuni tekib gangreeni väljakujunemise piir, et oleks võimalik varvast amputeerida,” selgitas haigla, et gangreeni diagnoos poleks paraku midagi muutnud.
Mõni päev pärast lapselapse külaskäiku, esimesel jõulupühal, nentis teine arst, et varvas on gangrenoosne. „Pulsid jalgadel puudusid, mis tähendas, et veresoonte seisund on halvenenud,” selgitas haigla. Veel paar päeva hiljem tehtud ultrahelist selgus, et vasaku jala arterites verevool puudus ehk veresoon jalas oli täielikult umbunud. Kuna aga patsiendi üldine seisund oli halb ja veresoonte seinte lupjumine haaras kogu keha, siis polnud jala veresoonte uuendamine võimalik. Samal põhjusel, selgitas haigla, poleks ka varba amputatsioon gangreeni taasilmumist pidurdanud.
