Haiglad pelgavad palgakokkuleppe luhtumist
Tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kokkulepe sai allkirjad septembri lõpus, kuid lepe on tingimuslik. See jõustub juhul, kui haigekassa eriarstiabi ja hooldusravi tervishoiuteenuste piirhindu tõstetakse 365 miljoni krooni võrra.
Haiglate liidu juht Meelis Roosimägi märkis eelmisel nädalal riigikogu sotsiaalkomisjoni poole pöördudes, et uute piirhindade kujundamiseks on haigekassa käivitanud hinnamudeli väljatöötamise, mille alusel leitavatesse piirhindadesse pole aga lisatud palga kasvu ulatuses, mis ligilähedaseltki vastaks kokkuleppes näidatule.
Tema sõnul näitavad seda selgelt haigekassa 19. novembril laiali saadetud piirhindade projekt ning haigekassa tuleva aasta eelarvekava. Arstide liidu juht Andres Kork tõdes, et haiglate liit on pöördunud ka nende poole ning nemad esitasid sama küsimuse sotsiaalminister Marko Pomerantsile. “Minister vastas, et palgakokkulepe on tema esimene prioriteet ja see saab täidetud,” sõnas Kork. “Minister lootis, et hindades jõutakse haiglate liiduga konsensusele.”
Meelis Roosimägi tunnistas, et viimases piirhindade variandis on keskmise palga tase arstidel 85,8 krooni, õdedel 40,8 ja hooldajatel 22 krooni tunnis, mis vastab palgaläbirääkimistel kokku lepitud keskmiste ja miinimumipalkade suhetele.
Tema sõnul näitavad arvutused, et 19,8 krooni lisamine arstide palgale, 6,8 krooni lisamine õdede ja kahe krooni lisamine hooldajate palgale nõuab 345,2 miljonit krooni lisaraha.
Pindade amortisatsiooniaja lühendamine 50 aastalt 36 aastale nõuab 138 miljonit, seadmete amortiseerimine nende kasuliku tööaja jooksul 106 miljonit ning materjalide arvestamine 195 miljonit krooni. “Seega vajaks tervishoiuteenuste piirhindade kehtestamine juurde 784,2 miljonit krooni,” märkis ta.
